Raudsepad Baltimore'is: Andres, Marga, 12-aastane Lauri ja 17-aastane Järvi. Foto: Agu Ets
Perekond Raudsepa järjekordsed külalisretked USAsse
Märtsikuu algus oli pingerikas, aga põnev aeg Torontos elava Raudsepa perekonna noorematele liikmetele. Ka meeldiv nende vanematele, sest nad olid kutsutud esinema kuu esimesel päeval Connecticuti Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva tähistamisele ja nädal hiljem täitma Baltimore Markuse koguduse kontsert-tuluõhtu eeskava.
Etteastumised olid erinevad. Connecticutis, Willimanticu linnas toimus korrapärane E.V. aastapäevaaktus, millele järgnes seltskondlik koosviibimine einelaua, ühislaulu ja tantsumuusikaga. Baltimore ühiskond, kes oli samal päeval ka oma edasilükatud aktuse läbi viinud, tuli kokku nädal hiljem toetamaks kohaliku koguduse tegevust kontsert-tuluõhtu näol.
Willimanticu Ukraina Majja oli kogunenud üle 120 eestlase Connecticuti osariigist. Aastapäevaks oli kohal ka külalisi mujalt, nagu härrad Juhansoo ja Soosaar Bostonist.
Aktuse raames pidas palvuse praost Uudo Tari. Peakorraldaja ja Eesti Seltsi esimees Indrik Linask tervitas kõiki oma avasõnas ja siis andis sõna noortele. Oli üllatav ja vaimustav näha ning kuulda kolmekümne-liikmelist lastekoori eesti rahvalaule esitamas. Lapsi juhatas Laine Kingo.
Aktusekõnelejaks oli Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Mati Kõiva, kes andis põhjaliku ülevaate Eesti poliitilisest olukorrast.
Eestipäraseid ja rahvuslikke laule esitasid Lauri ja Andres Raudsepp. Ühislauludele, mida juhatas Marga Raudsepp, laulis publik esinejatega kõlavalt kaasa. Laululehed, mis valmistatakse koos nõudlikumate laulude valikuga, moodustavad tihti olulise osa Raudsepa perekonna esinemistest. Nad lõpetasid oma etteaste A. Mattiiseni/J. Leesmendi lauluga „Eestlane olen ja eestlaseks jään“.
Aktuse eeskava tõi esile uuesti Connecticuti eesti lapsi ja noori, seekord eesti rahvatantsudega, mida juhatas Lena Kangro. Lõppakordi andis kohalik eesti segakoor Valdeko Kangro juhatusel. Segakoori saatis Taimi Lepasaar.
Meeleoluka koosviibimise jooksul esines veel Andres Raudsepp mitme soololauluga ja juhatas ka ühislaule, nii uusi kui vanu, rahva hoogsal osavõtul.
Esinemine nädal hiljem Baltimores nõudis Raudseppadelt juba laiendatud repertuaari. Olles ansamblina Kanada publikule esitanud peamiselt jõulu- ja isamaalisi laule, sundis tunniajaline kontsert Baltimore Eesti Majas nii oma iseloomult kui ka kestvuselt avaramat laulude valikut. Kontsert nimega „Kodu ja kevad“ oli kavalehelt loetuna jagatud mitmesse tsüklisse, nagu Unistuste maale, Lendame Pariisi ning Tervitusi Kanadast, milles esitati kanada rahvalaule ka kohalikus keeles. Eeskavalised vajadused ilmselt lülitasid perekonna liikmeid tihedamaks ansambliks moodustuma.
Laulus kevadele „Lenda, lenda, laulukene!“ sulasid harmooniliselt tütre Järvi helepehme sopran ja ema Marga mahe alt. Sidudes kontserdi kava Baltimore eestlaskonnaga, esitas Andres Raudsepp oma lahkunud sõbra luuletaja Jyri Korgi rikkasisulisi laulutõlkeid. Rahvale anti võimalus Jyrile mõelda kavalehel pakutud refrääni kaasa lauldes: „Aeg, aeg on kui laintevool, nagu langeb öös taevatäht, kui nool.“ Baltimore eestlaste poolt hinnatud ja armastatud kohalik sõber, heliooja Jüri Mandre, toodi taas südame lähedusse lauluga „Kodu nõmm“ Järvi esituses ja isa Andrese klaveri saatel. Mõlemad Jürid, nii luuletaja kui helilooja, olid siis esindatud nooruslikus laagrilaulus „Tule, rändame“, mida laulsid Marga ja Andres, meenutades viimase duetti heliplaadil laulja Ell Taburiga kolmkümmend aastat tagasi. Eeskava lõppes tsükliga Laule Eestile, milles kõlas nii soolohäälena kui teist häält lauldes 12-aastane Lauri.
Eeskava jooksul tekkis ka üks aktuaalne hetk. Laulutsüklis Austame sõjamehi tõstis Andres Raudsepp küsimuse: kes kirjutas sõnad sõdurilaulule „Kui Eesti rannikul“? Talle oli kunagi Jyri Kork maininud, et see oli Kalju Popp, Baltimore elanik ja Esto 76 esimees, sõdurpoisina rannavalves Hiiumaa rannikul, luues sõnad „Kui Hiiu rannikul“. Kuna Kalju Popp oli ka publiku hulgas, siis oli õige moment kinnitada tõika ja ka pühendada ühislaul kohalviibivale sõnade autorile.
Kontsert-tuluõhtu peakorraldaja oli Markuse koguduse esimees Fred Ise. Lavastuse juures oli abiks arhitekt Peeter Kiik.
Nagu Connecticutis, olid ka Baltimore eestlased valmis südamlikult ja haaratult kaasa laulma ametlikule osale järgneval koosviibimisel, mis toimus Kuld Lõvi nimelises klubis alumisel korrusel. Sealt juba kostsid heatahtlikud lauluhääled enne, kui esinejad olid kohale jõudnud osalemaks — nii vanade kui uute sõpradega — einelaua ja laulude poolt rikkas meeleolukas miljöös.
