Vihma kallab joana, taevas on ühtlaselt hall ning olukord paistab üsna lootusetu — nii algas 20. juulil Jõekääru pühapäevane perepäev. Välimus ja esmamulje on aga sageli petlikud ning nii ka seekord.
Lapsed laulmas perekonnapäeval. Foto: Henry Raud
Perepäev sai alguse juba hommikupoolikul, kui toimus traditsiooniline jumalateenistus. Peapiiskop Andres Taul pidas jutluse, mis vaheldus ühislaulmiste, Jüri Kimsto etteaste ning tüdrukute ja kasvatajate „Jumal mu süda“ esitusega. Laagripere ning lapsevanemad jälgisid jumalateenistust suures saalis. Akna taga ladistas samas aga lakkamatult vihma sadada. Teenistuse ehk kõige meeldejäävamaks momendiks oli peapiiskop Tauli optimistlik tõlgendus tema palvel illustratsiooniks välja pandud maalile. Ühe suvekodu kasvandiku värviküllane joonistus tõotas tema sõnul Jõekääru perepäevale päikesepaistet ja kordaminekut.
Jumalateenistusele ja külluslikule lõunasöögile järgneski pärastlõunal Jõekääru perepäeva kontsert. Selle programmi koostajateks olid rahvatantsuõpetaja Ellen Valter ja suvekodu juhataja Raimo Heyduck. Imelisel kombel arvestas ka ilmataat laagrirahva lootusrikkalt ja pühendunult koostatud plaanidega ning keeras vihmakraanid kontserdi ajaks kinni. Nii saigi mitmekülgne ja hoogne vabaõhuprogramm alata.
Pärast perepäeva pidulikku avamist esitas kogu laagripere pealtvaatajatele usinalt selgeks õpitud neli eestikeelset laulu. Nende hulgas ka päris oma Jõekääru laulu. Ülejäänud värvika kava kestel vaheldus rahvatants hip-hopi ja ladina-ameerika tantsudega, laul näidendite ja naljadega. Üles astus ka kasvatajate tantsutrupp ning JK Jazzi raames esinevad artistid Maarja Soomre ja Erko Niit. Meeleolukaks vahepalaks oli keskmiste tüdrukute skit, milles matkiti värvikamaid kasvatajaid ning nende käitumismaneere. Kontserdi lõpul tänati asjaosalisi ning kõne pidas Jõekääru Suvekodu Seltsi esinaine Linda Karuks, kes rõhutas laste eesti keele õppimise ja rääkimise tähtsust. Ta tutvustas JSSi juhatust, avaldas tänu JK Jazzi korraldajatele Linda ja Allan Liikile ja Rita ja Toomas Küttile, võrkpallilaagri korraldajatele Uno Jaasonile ja Raivo Remmelile ning toetajatele, eriti Eesti Sihtkapitalile Kanadas suurepärase toetuse eest. Tunnustati ka Jõekääru legendaarset ujumisõpetajat Mai Kreemi, kes oma sihikindlusega, lootusega ja suure energiaga muretses Jõekääru Suvekodule uue basseini 1999. aastal. Ilus graniittahvel pannakse üles basseini aia külge.
Suvekodu perepäev oli ühtlasi nii mõnelegi lapsele ja noorele ka viimaseks laagripäevaks. Nii jätkusid tihe sagimine ning askeldused ka pärast perepäeva ametliku programmi lõppu. Lapsed pakkisid asju ja jätsid hüvasti oma uute ja vanade sõpradega. Mõned selleks, et juba nädala või paari pärast uuesti tulla ja laagri lõpunädalatel lõbusasti aega veeta. Teised aga lõplikult ning lahkumiskurbuse tõttu pisaraterohkelt.
Peapiiskop Andres Tauli ennustused aga läksidki seega täppi ning Jõekääru perepäevast sai vägagi meeldejääv ning nauditav üritus. Nagu ütlevad ka kontserdil esitusele tulnud laulu sõnad: „Keset puid ja põõsaid, keset sammalt ja lilli. Meil on elu keset metsa…“