Rootsi merekeskkonnakomisjon hoiatab, et Peterburist lähtuva saaste tõttu on Läänemeri sattunud kriitilisse olukorda – väljasuremine ähvardab pooli kalaliike ning Rootsi rasedaid naisi hoiatatakse Läänemere räime söömise eest, sest see on täis Peterburi heitvetest pärit dioksiine.
Seni on Peterburi saasteprobleemi Läänemere-äärseis riikides üsna vähe arutatud. Merekeskkonnakomisjoni esimehe Hans Jonssoni sõnul võib nüüd tõsise arutelu algatamine juba hilinenuks osutuda. “Mis Läänemere seisundisse puutub, siis pole siin enam suurt midagi pihta hakata,” kurdab Jonsson. “Vetikate ja planktoni vohamisega on tõsiseid probleeme, sellest tulenev hapnikupuudus tekitab veel tõsisemaid muresid.”
Saasteained kuhjuvad
Läänemere põhi pole eriti tasane. Ebatasasus takistab saasteainete liikumist ja põhjustab nende kuhjumise. Et Läänemere ühendus Atlandi ookeaniga on kitsas, kulub looduslikuks veevahetuseks 25–30 aastat. Peterburi linnal pole oma heitvete üle aga praktiliselt mingit kontrolli.
Eriti suurt muret valmistab Peterburi saastevoog Rootsi kalandusele. Kuigi kalandusega on otseselt seotud kõigest mõnituhat Rootsi kodanikku, puudutab see kaudselt sadu tuhandeid rootslasi.
Peterburi saaste pole küll otsene Läänemere kalavarude kokkukuivamise põhjus – see on siiski tingitud ülekalastamisest. Kuid ulatuslik saastamine ei lase kriitilise piirini viidud kalavarudel normaalselt taastuda.
“Asi on tegelikult lihtne,” pahandab Rootsi rannakalur Andreas Jonsson. “Ükski inimene ei pasanda sinna, kust ta sööb. Sama reegel peaks kehtima ka linnadele. Kuid Venemaa ja Läti linnu ei huvita üldse, mida nad merevette lasevad.”
Enamik Peterburi heitvetest suubub Peterburi pärliks nimetatud Neeva jõkke. Keskkonnakaitsjate kinnitusel oleks jõe ümbernimetamine Solgi-Neevaks täiesti õigustatud – nii saastunud on see. Neeva vood kannavad solgi otse Läänemerre.
“Neeva kannab Läänemerre tõelise solgisupi, mis on toiduks anaeroobseile baktereile ja mitmesugustele vetikatele,” tõdeb Greenpeace’i esindaja Dietmar Litmanov. “See surmasupp tapab kogu ülejäänud mereelu.”
Peterburilased ootavad praegu linna uue heitveepuhastussüsteemi valmimist, kuid see on pikemat aega seisnud rahapuuduse taga. Litmanovi sõnul on häda selles, et Peterburi linnavalitsus, sarnaselt Venemaa teistegi omavalitsustega ja keskvalitsustega, seab ärihuvid keskkonnahuvide ees esikohale. “Samasugune on olukord kogu endises NSV Liidus ja nii polegi võimalik suuri keskkonnakatastroofe ära hoida,” märgib Litmanov süngelt.
Keskkonnaajakirjanik Viktor Terjo‰kini sõnul on 30 protsenti Peterburi heitvetest täiesti puhastamata. See tähendab 300–400 kuupmeetrit raskmetallidest, haigustekitajaist, toitaineist ja muust saastast koosnevat ohtlikku kokteili päevas.