Paraku mitte eriti rahuldavalt, kuna originaalsele uudisele, millest selgus, et mullu oli Sisekaitseakadeemia andmete järgi Eestis 35 inimest, keda kahtlustati selles, et panid leivad kappi otstarbeks, mis ei olnud õnnelik kooselu. Kaks aastat varem oli sellised lepinguid sõlminud vaid 10 – arvuliselt mitte eriti markantne tõus.
Kuid nagu Kert Valdaru, Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse (MUK) juhtisik seletas ERR uudises, on mujal Euroopa Liidus selliste abielude arv viimastel aastatel langenud. Vihjates organiseeritud kuritegevusele, ütles Valdaru, et „on oluline teavitada oma kodanikke võimalike kuritarvitamise ohtudest, tõhustada ametkondade omavahelist koostööd ning viia läbi koolitusi, et senisest enam ära tunda fiktiivabielusid.”
Nojah, kui juba kuritegevus, siis peaks olema rohkem detaile. Kas on neid fiktiivpulmi pidanud inimesed mehed või naised. Eestlased jah, kuid kas on teada, et petis peiude hulgas on rohkem Yurisi kui Jüri nimelisi? Kui naisi enamuses, siis kas Katrineid või Jekaterinasid? Kahjuks on sellise uuringu väärtus tühine, kui sellised olulised demograafilised detailid puuduvad.
ERR täheldab uuringut kommenteerides, et niinimetatud „‘hallide abielude’” sõlmimisel mängib varasemast aktiivsemat rolli organiseeritud kuritegevus, mis on teinud sellest endale täiendava illegaalse finantseerimisallika.” Uudisteportaalis ilmunud nupp, autori nimeta, lisab, et Euroopa Liidu riikides nagu Poolas ja Itaalias on „tuvastatud mitmeid organiseeritud kuritegelikke grupeeringuid, mis korraldasid ebaseaduslikke rändevõrgustikke ning fiktiivabielusid.” Uuringu andmete järgi saavad sellised maffiad, jõugud korralikult sissetulekut - ühe abielu kohta kuni 24 000 eurot. Ilmselt tähendab väga, kes kellega, kus kohast ning miks soovitakse E Liitu pääseda, Schengeni maadele, kus viisavabalt saab reisida.
Et Eesti pole ainus riik, kus on tuvastatud probleemi, kinnitab möödunud reedene Kanada immigratsiooniministri Jason Kenney etteastumine. Kenney tutvustas uut reglementi elik määrust, mis nõuab, et Kanadasse sponsorluse alusel saabunud pruudid/peigmehed peavad oma kaasaga elama vähemalt kaks aastat ühise katuse all. Kui mitte, siis kaotavad nad alalise residendi staatuse.
Multikulti Vahtralehemaal sõlmitakse juba aastaid abielusid, mis ei ole vähemalt euroopalike, tänapäevaste kristlike kommetega kooskõlas. Et sellised lepingud on inimõiguste vastased, on ilmselge – kuid neid on kahjuks siiski tänaseni Kanadas tunnistatud. Ent mitte enam, Kenney järgi.
Kenney lisas, et pulmapettus on tavapärane nähe, tihti on just majanduslikud kaalutlused selliste abielude taga. Mitte vähem tähtis on see, et paljud loodavad niimoodi ihaldatud kodakondsust Ottawa käest välja pressida. Kenney ei korranud Valdaru keskuse arvude esitamist, teatades vaid, et neid fiktiivabielusid on loendamatuid („countless”), nii langedes poliitikule omase hüperbooli kui mitte liialduse ohvriks.
Kui soov ühelt maalt teise pääseda on suur, kas Valgevenest Eestisse või Sri Lankast Kanadasse, siis loodetakse, et abielu - mis ju peaks olema armastusele ehitatud, kooselu soovides - tagamaid eriti teraselt ei uuritaks.
Kurb, mitmeti, et üks põhiline inimvaheline vahekord, oluline suhtumine teise inimesse on jälle dollari või euro hinnaga ostetav. Vähemalt Kanadas astutakse samme, et aastatuhandeid kestnud väärtuseid ei saaks enam eirata, pikka nina moraalsele kasvatusele näidata.