Eesti veinikorüfee Kalev Kesküla kirjutab oma „Veinijuhis“ (Eesti Ekspressi kirjastus 2005): „Saksamaa on aastasadu olnud Eesti jaoks tähtsaim veinimaa. Need üle 100.000 hektari maad, mis on Saksamaal veini all, pakuvad väga erinevaid maitseid ja aroome. Saksamaa veinitoodangu säravamaks pooleks on sealsed nõtked, kerged ja maitseküllased valged veinid. Kurval kombel on Saksa veinid Eesti turul täna väga kaugel oma endisaegade hiilgusest. Alles viimase paari aasta jooksul on julgemad maaletoojad ka mõned tõesti head Saksa veinid kohale toonud ja pole mingit kahtlust, et mida rohkem eestlase elujärg paraneb, seda enam on meil tahtmist ja võimalusi hõrkude Saksa nektarite nautimiseks.“

Kokku on veiniaedade suurus Saksamaal 106.000 hektarit, sellest Pfalzis 23.500 ha. Aastas toodetakse pea et 11 miljonit hektoliitrit veini, millest sakslane ise tarbib 23 liitrit inimese kohta.

Kalev Keskülal on kindlasti õigus. Üks peapõhjustest, miks eestlane „kardab“ Saksamaa veine on see, et piiride avanedes hakkasid mitmed kiiresti rikastuda soovivad tootjad ja maaletoojad pakkuma Eesti turule üliodavaid magusaid lauaveine ehk toodangu madalaimat taset. Seetõttu põlgasid ostjad tihtipeale ainult euro või paar kallima kvaliteetveini ära. Teine põhjus on see, et maarjamaalane ei saa tihtipeale hakkama veinipudelil oleva komplitseeritud saksakeelse veini-informatsiooniga. Kuid just etikett on kõige A ja O. Head keelekastet armastav veinisõber võib olla saksa nektari kvaliteedis kindel, kui kvaliteediklassidena on ära märgitud Qualitätswein, Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese või koguni Trockenbeerenauslese. Mida allapoole, seda parem ja kallim on vein ning seda rohkem on ka joogis nn Oechsle kraade.

Kvaliteetveinide täiendav peenjaotus põhineb käärimisele mineva veinivirde suhkrusisaldusel. Ferdinand Oechsle poolt loodud süsteem võrdleb mahla kaalu vee omaga ja vahe grammides ongi Oechsle kraad (virde mass). Pudelisildil on samuti selgelt ära märgitud veinipiirkond, viinamarjasort ja isegi viinamarjapõld. Saksa kvaliteetnektarite tarbimisel võib ostja olla kindel selles, et pudelis on just see, mida etikett lubab – veinide kontroll on Saksamaal väga tugev vastupidiselt näiteks Prantsusmaale, Hispaaniale või Portugalile, kus veinidele on lubatud lisada kas sidrunihapet (veini säilivuse tõstmiseks juhul, kui viinamarjad pole saanud piisavalt vihma – viinapõldude kastmine on keelatud ja kuival aastal ei tooda mari piisavalt looduslikku hapet) või isegi härja verd värvi intensiivsuse tõstmiseks. Teada on juhtumeid, kus Portugali kuulus Vinho Verde on valmistatud hoopis viinamarjadeta. Seevastu kehtib kogu Saksamaad hõlmav veiniseadus juba alates 1971. aastast, viimati täiendati seda aastal 1990.

Pfalz on Saksamaal traditsiooniline, eriti tootlik veiniregioon, siin on viljakad, mitmeid tähtsaid mineraale sisaldavad mullad. Riesling on Pfalzis mahlakas, ploomi ja apelsini nüansiga viinamarjasort, millest valmistatakse täidlast veini. Kuulsad sordid on veel Silvaner, eestlaste armastatud Gewürztraminer ja maailmas vähe tuntud Baccus. Punastest veinidest peab mainima Dornfelderit, millel on sügav värv, maamaitse ja mustsõstranüanss. Soovitada võib ka kindlasti rubiinipunast Regenti. Saksa punased veinid on täiesti konkureerimisvõimelised teise lõunamaade omadega, peab vaid olema julgust eelarvamuste mahamatmiseks ja nektarite maitsmiseks. Hea kvaliteediga kuivad (trocken) veinid ei ole, nagu eestlane armastab ütelda, hapud. Pealegi leidub ka saksa veine alati nii poolkuiva (halbtrocken) kui magusanagi (lieblich).

Albersweileris asuv veinimõis ja veinikelder Franz Hahn www.weingut-franzhahn.de teeb juba aastaid suurt tööd saksa veinide maine parandamiseks välismaal. Nüüdseks on Eestis leitud ka äripartner OÜ Acta Fres'i näol www.acta.ee ning koostöös restorani Gloria veinikeldri www.gloria.ee, Kalev Kesküla ja August Alopiga organiseeriti Hahnide kvaliteetveinide esitlemine eesti veinisõpradele. Kohale olid uudistama tulnud mitte ainult sisseostjad, vaid ka mitmed veinisõbrad. Kuke-veinimõisa (Hahn tähendab saksa keeles kukke, seetõttu ka etikettidel kukk) noor perenaine Miriam Madureira-Hahn tutvustas ja Annika Vihman assisteeris tõlkimisega veinitoodangut ning kohalolijad olid üksmeelsed – Franz Hahni veinimõisa nektarid on maitsvad ning kvaliteedi ja hinna suhe on tasakaalus. Ka sommeljee Imre Uussaar Tallinna parimast veinikeldrist Gloria ei olnud oma kiitusega kitsi. Igati meeldivaks kujunenud veiniõhtu lõppes, kuidas teisiti võiks ollagi, leitud lemmikveini joomise ja muljete vahetamisega.

Miriam Madureira-Hahn, kes külastas Eestit esimest korda, võttis Maarjamaalt koju kaasa parimad mälestused. Erilise kiituse osaliseks said külalislahked, avatud inimesed ja head toidud.

Linnaekskursiooni ajal sattus veinimõisa juht kokku Mart Laari, suure saksa veinide austajaga. Endine peaminister oli arvamusel, et veinimõis teeb tänuväärset tööd ning soovis palju edu.

Õhtupoolikul jooksis sõna otseses mõttes sakslannale sülle veel Juhan Parts, ka temaga vahetas energiline ärinaine juhust kasutades paar sõna. Võimalus kohtuda ühe päeva jooksul koguni kahe eesti tipp-poliitikgat, jättis talle sügava mulje. Perekond Hahn kutsub ka Saksamaal liikuvaid eestlasi julgelt sisse astuma nende veinimõisa. Siin võib igaüks ise erinevaid nektareid degusteerida ja rahus oma lemmikveini välja valida.

Eestlased Eestis

TRENDING