1. jaan. 2021 Varro Vooglaid
Fragment maalist, millel on kujutatud Venemaa viimane tsaar Nikolai II. Maali autor on Tartust pärit Ernst Friedrich von Liphart. Allikas: Vikipeedia
Tsaariarmee 1904. aasta ohvitseride aukoodeksisse on kätketud väärika mehelikkuse aluspõhimõtted, mida on aasta esimestel päevadel isiklikus arengus uusi sihte seades kasulik meelde tuletada.

https://objektiiv.ee/meenutus-...

Enne jõulupühi juhiti minu tähelepanu allpool esile toodud punktidele, mis kujutavad endast väljavõtet tsaariarmee 1904. aasta aukoodeksist. Kas allikas on täpne ja kas allikat on vahendatud täpselt, seda ei oska ma öelda. Küll aga on tegu väärtuslike nõuannetega, mida tasub jagada allikatäpsusest hoolimata.

Vana aasta viimaseid või uue aasta esimesi päevi tasub kasutada selleks, et teha möödunud aastast kokkuvõtteid ja seada uueks aastaks sihte. Allpool esile toodud punktidest võiks eriti just noortele meestele olla selleks palju kasu – esmalt selleks, et tuua selgust oma arusaama väärika elu põhimõtetest, ja teiseks selleks, et langetada kindel otsus pidada (tervemõistuslikku paindlikkust säilitades) oma elus neist põhimõtetest kinni.

Isegi kui need põhimõtted on kirja pandud ohvitseridele rohkem kui sada aastat tagasi, on neis kätketud meheliku väärikuse üldprintsiibid, mis on aktuaalsed ka praegusel ajal ja kõigile meestele, sõltumata nende seotusest militaarstruktuuridega. Väärika elu aluspõhimõtted ei aegu ega muutu koos ajaga – küll aga võivad muutuda ajad ja inimesed koos aegadega, kaugenedes väärika elu alustest.

* * *

(1) Pea end ülal tagasihoidlikult, väärikusega, ilma suurustlemiseta. Kui oled ülbe ja kaaslaste suhtes üleolev, põlgavad sind kõik.

(2) Ära luba, kui ei ole kindel, et täidad oma lubaduse.

(3) Oluline on teada piiri, kus lõpeb väärikas viisakus ja algab lipitsemine.

(4) Ole teiste suhtes tähelepanelik ja hooliv, aga mitte pealetükkiv.

(5) Tagasihoidlikkus ei seisne niivõrd ükskõiksuses kiituse vastu, kuivõrd tähelepanelikkuses märkuste suhtes.

(6) Tea, kuidas lahkuda õigel ajal ja mitte olla teistele tüliks.

(7) Ära kirjuta ägestununa läbimõtlemata kirju ja raporteid.

(8) Vähem avameelsust, et sa ei peaks kahetsema. Pea meeles: keel on sinu vaenlane. Hoidu paljusõnalisusest, väljendu täpselt ja taktitundeliselt, kõigiga ja kõikjal. Sageli peitub tarkus vaikimises.

(9) Ära prassi – uljust tõestada ei saa, küll aga saab end kompromiteerida.

(10) Ära sõlmi lähedasi suhteid inimesega, keda sa pole piisavalt tundma õppinud.

(11) Väldi rahalisi küsimusi oma kaaslastega. Raha rikub alati suhteid. Vajadusel aita sõpra hädas, aga väldi sõpradelt raha vastuvõtmist.

(12) Ära võta tõsiselt sinu aadressil selja taga tehtud solvavaid märkusi, teravmeelsusi, pilkeid. Sellist juhtub tänavatel ja ühiskondlikes kohtades sageli. Ole sellest üle. Lahkudes sa ei kaota, vaid väldid skandaali.

(13) Kui sul ei ole võimalik kellegi isiku kohta öelda midagi head, siis hoia end tagasi ka ütlemast halba, isegi kui oled sellest teadlik.

(14) Kellegi nõuandeid ära põlga – kuula need ära. Õigus neid järgida või mitte kuulub sulle. Oska kasutada head nõuannet – see ei ole väiksem kunst kui oskus anda nõu iseendale.

(15) Ohvitseri jõud ei seisne mitte puhangulisuses, vaid vankumatus rahus.

(16) Hoia end sulle usaldanud naise reputatsiooni, ükskõik, kes ta ka ei oleks.

(17) Elus on olukordi, kus on vaja sundida vaikima oma süda ja lasta kõnelda mõistusel.

(18) Juhindu õiglustundest ja kohusest jääda truuks sündsusele. Au kindlustab südant ja õilistab julgust.

(19) Saladus, mille sa teatad kas või ühele inimesele, ei ole enam saladus.

(20) Ole alati valvel ja ära lase end lõdvaks.

(21) Ürita, et vaidluses oleksid sinu sõnad pehmed, argumendid aga tugevad. Ära ürita oma vastast salvata või ärritada, vaid püüa teda veenda.

(22) Kui kaks inimest tülitsevad, on alati mõlemad süüdi.

(23) Avalikel maskeraadidel tantsida ei ole ohvitseridel kombeks.

(24) Rääkides väldi žestikuleerimist ja ära kõrgenda häält.

(25) Kui sattusid seltskonda, kus viibib inimene, kellega oled tülis, siis, tervitades kõigiga, on kombeks ulatada käsi ka temale juhul, kui seda ei ole võimalik vältida. Ei ole vaja pöörata oma suhetele võõrustajate või külaliste tähelepanu. Käe ulatamine ei anna põhjust liigseks suhtlemiseks, ent ka ei kohusta sind millekski.

(26) Miski ei anna paremat õppetundi kui oma eksimuse teadvustamine. See on enesekasvatuse üks olulisemaid vahendeid. Ei eksi vaid see, kes midagi ei tee.

(27) Autoriteet saavutatakse ametioskuste ja teenistuse alusel. On oluline, et alluvad austaksid sind, mitte ei kardaks. Kus on hirm, seal ei ole armastust, vaid salajasse peidetud heasoovimatus või vihkamine.

(28) Ei ole midagi halvemat otsustamatusest. Parem halb otsus kui kahtlemine ja tegevusetus. Käest lastud hetke tagasi ei too.

(29) Suurimad eksitused on need, mille kohta jäetakse olulised küsimused esitamata.

(30) See, kes midagi ei karda, on palju võimsam sellest, keda kõik kardavad.

Nagu hiljem teada sain, on kindlasti tegu väljavõttega tsaariarmee 1904. aasta aukoodeksist. Seda kinnitas mulle Roland Tõnisson, kes on ise selle väljavõtte eesti keelde tõlkinud.

Märkmed: