1939. a. Molotov-Ribbentropi paktiga jagati Eesti Vabariik NSV Liidu mõjupiirkonna alla. II Maailmasõja lõpul Jaltas ning pärast sõja lõppu Potsdamis jagati Euroopa kolme suurvõimu – USA, Suurbritannia ja NSV Liidu – vahel, kusjuures viimase võimu alla jäi suurem Euroopa ala kui MRP lepingus fikseeritud. Pärast sõda eraldas NSV Liit ühepoolselt Eesti Vabariigi territooriumist 5,2%, liites selle Vene Föderatsiooniga ja kehtestas olemasoleva kontrolljoone.
Ühegi eelnimetet sündmuse juures ei viibinud Eesti Vabariigi ega Rahvasteliidu esindajat. Seega Riigikogu poolt Moskvale pakutava „piirilepingu“ mõte – kinnistada Ingeri- ja Setumaa 14 valda SRÜ-sse – on lubamatu.
Praegune Venemaa, kes loeb ennast NSVL õigusjärglaseks peaks järgima Tartu rahulepingu poolt kehtestatud piiri, kus mõlemad allakirjutanud pooled ütlevad, et nad ei oma praegu ega ka kunagi enam tulevikus pretensioone piiri suhtes, mis selles riikidevahelises lepingus on ära märgitud.
Narva, Piiri, Raja, Mäe, Kalda, Järvesuu, Saatse, Senno, Petseri, Meremäe, Vilo, Linnuse, Roodva ja Lõuna valdade ning Irboska kadumine Eesti kaardilt on ajalooline, mitte igavene paratamatus!
08.08.2013
Pärnus
Valijate Mõtteklubi nimel: Isabell Maripuu
Tõnu Simson
Heldur Paulson
Arvo Soovik
Rein Prins
Ago Kungla
Leo Tischler
Lembit Peetri
PIIRILEPING kehtib 93 aastat (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Aga nüüd enam NLiitu pole ja Venemaa Föderatsioon on vaid teatud küsimustes NLiidu õigusjärglane.
Õigusjärgsus ei ole absoluutne, seda ka Eesti puhul.
Õigusjärgsus ei ole absoluutne, seda ka Eesti puhul.
Kuigi Tartu rahulepingu allkirjastas "ebaseaduslik" võim, on Nõukogude Liit Tartu rahulepingu kehtivust kinnitanud Vastastikkuse abistamise lepingus sõnadega ning austanud piiri paiknemist looduses ilma protestideta.
Arvamus
TRENDING
