Priit Herodese kujundatud Buxhoevedeni Risti aumärk.
Foto: Meelis Päeva
Täna asutab parun Volker von Buxhoeveden kodanikualgatuse korras koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga Buxhoevedeni Risti aumärgi, mida hakatakse välja andma 12. sajandil elanud piiskop Alberti mälestuseks.
Buxhoevedeni Risti aumärki hakatakse andma väljapaistvate teenete eest kristlike vaimsete ja materiaalsete väärtuste säilitamisel ning arendamisel Eesti- ja Liivimaal, teatas Priit Herodes pressiesindaja vahendusel.
Buxhoevedeni Risti aumärk asutatakse Liivimaa peapiiskopi ja riigivürsti Albert Buxhoevedeni (1165 - 1229) mälestuseks.
Statuudi kohaselt annetatakse aumärki üldjuhul üks kord aastas, piiskop Alberti mälestuspäeval 1. juunil. Aumärk antakse üle Buxhoevedeni perekonnaga ajalooliselt seotud paigas, mille valib igal aastal konsiilium.
Risti välja andva konsiiliumi esimesteks liikmeteks on kutsutud piiskop Philippe Jourdan, assessor Tiit Salumäe, suursaadik Margus Laidre, suursaadik Clyde Kull, heraldik Priit Herodes, arhivaar Urmas Oolup, mereväeohvitser ja ettevõtja Toomas Peek, arhivaar Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm. Sinna kuulub ka Buxhoevedeni perekonna esindaja parun Volker von Buxhoeveden.
Buxhoevedeni Rist on hõbedast valmistatud ja esiküljelt punase läbipaistva kuumemailiga kaetud ankurrist, mille pikendatud alumine haru on teritatud.
Selle peal on hõbedast ladina rist. Rist on rõngaga kinnitatud hõbedast kilbi külge, millel on punane müürihambuline sarikas. Aumärki kantakse 40 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Tumepunase lindi servadest 5 mm kaugusel on 5 mm laiused hõbedased triibud.
Buxhoevedeni Risti müüriankru ja mõõga ühiskujund viitab Buxhoevedenite suguvõsa liikmete silmapaistvale osale kristliku kultuuri levitamisel ja kaitsmisel, linnade rajamisel ja katedraalide ehitamisel. Risti kohal on Buxhoevedenite suguvõsa ajalooline algvapp. Aumärgi lindi värvid viitavad Eesti- ja Liivimaa kaitsjale Neitsi Maarjale.
