Ilusal kevadisel päeval oli juba kella nelja ajal kirikus kuulda Londoni Eesti Seltsi koorilaulu proovi. Rahvas hakkas saabuma kella viie paiku, ees Eesti saatkonna poolt kaetud kohvilaud ja soome kohvi lõhn levis kirikus.
Jumalateenistus algas protsessiooniga: piiskopid Andres Taul ja Jana Jeruma- Grinberga, õp Lagle Heinla jt kohalolevad vaimulikud, nende hulgas ka soome kiriku õp Teemu Hälli. Kohal oli üle viiekümne inimese. Peale esimest kirikulaulu esinesid pisikesed lapsed trummidega, teatades kõigile, et on suur sünnipäev.
Piiskop jutlustas Lauliku tekstil Laul 48:11-15. Ta tuletas meile meelde, kuidas täpselt 94 aastat tagasi, just 23. veebruaril 1918 loeti Pärnu Endla teatri rõdult esimest korda ette Eesti Vabariigi manifest ja siis avalikustati see manifest Tallinnas 24. veebruaril.
Ta rääkis edasi Trivimi Velliste raamatust „Usk vabadusse,” mis kirjeldab, kuidas Nõukogude Eestis siiski säilis usk ja kirik. See on ikkagi Jumala ime, et väike Eesti on suutnud kahel korral saata suured vaenlased endast eemale.
Piiskop oli veidi muutnud ja kohandanud järgneva piiblisalmi ja lausus kõikidele:
„Kõndige ümber Tallinna
ning tehke tiir ta ümber,
Lugege ära ta tornid!
Pange hästi tähele ta kindlust;
Kõndige läbi Kadrioru ja parlamendi mäe,
et võiksite neist jutustada tulevatele põlvedele!
Sest see on Jumal,
Jumal ikka ja igavesti,
tema juhatab meid ka surmast üle.”
Suur tänu kõigile osalejatele, eriti suursaadik Aino Lepik von Wirénile ja saatkonnale, kes on julgustanud ja toetanud tillukest Londoni kogudust. Kohtumiseni emadepäeval!