Ülestõusmispüha päike ei hiili vaikselt taevasse, see ei ole valguse tasane võit pimeduse üle. Jumal alustab ülestõusmispüha hommikut äkilise suure maavärisemisega.
„Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas” raske kinnipitseeritud „kivi Jeesuse haua eest kõrvale ja istus selle peale. Ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Hirmust tema ees värisesid haua valvurid ja kukkusid maha nagu surnud.”
Ootamatusega haarab Jumal meie tähelepanu ülestõusmispüha hommikul. Siin pole midagi varjatut, peidetut, kahemõttelist, mille üle vaielda. Õpetajatel on siin ära võetud kõik võimalused teoloogilisi ämblikuvõrke kududa. Ka koguduse liikmetele pole jäetud võimalust kaksipidi mõtlemiseks, ammugi mitte sündmuse tõelisuses ja reaalsuses kahtlemiseks.
Jumala eesmärk on köita meie tähelepanu. Naised, kes seisavad Jeesuse haua kõrval, on esimesed silmtunnistajad maailma kõikemuutvale sündmusele. Peatselt järgneb suur hulk tunnistajaid (vt 1Jh 1:1–4, 1Kr 15:6), kes on näinud ülestõusnud ELU ISSANDAT.
Naised Jeesuse haual on nagu meie – igaüks oma mõtete, murede, südamevalu ja leinaga. Nende silme ees algab murdsekundi jooksul UUS AJASTU. See ei olegi loogiliselt seletatav, Jumal toimib oma suveräänsuses kui kõikvõimas Looja.
Ingel, keda naised näevad, ei ole mingi malbe, kahvatu, tiibadega kuju, kes meile paljudelt illustratsioonidelt ja maalidelt vastu vaatab. Siin on ta Jumala kõikvõimsa SÕNUMI tooja, evangelist ütleb, et ta nägu on kui välk. Ühe sõrmeliigutusega on kinnipitseeritud raske kivi haua eest eemale lükatud.
Kiirgav oma säravas rüüs, istub ta hauakivile. Ta nägu näikse ütlevat: „Nägite, mida ma tegin! Kuidas see teile meeldis? Oodake, see pole veel kõik, see on alles algus!“
Võimsalt haarab Jumal meie tähelepanu. Erakordse ja ainulaadse sündmuse põhjus on kõigile teada: Jumal on oma SÕNA andnud maailmale. Meile, heatahtlikele, aga sageli südame poolest tuimadele inimestele, annab Jumal ELU SÕNA. Ülestõusmispühal haarab Jumal ka kõige unisemal, tuimal kirikulisel rinnust kinni: „Kuule! Pane tähele! Mõtle!“
Jumala välk on löönud. Üks ja ainult üks haud maailma ajaloos on tühjaks jäänud. Haua võim on murtud. Jumal on surma purustanud. Viimane vaenlane on võidetud. Jumala välk lõi ajaloo pooleks – enne Kristust ja pärast Kristust.
Tõeline, uus elu algab seal, kus meie pöörame oma tähelepanu Jumalale. Paljudki meist vajavad selleks äkilist suurt raputust, mis meid maisest surmaunest üles ärataks. Meie uus elu algab siis, kui kuuleme SÕNUMIT – Jeesus on surnuist üles äratatud! Jumala Püha Vaim kirjutab selle sõnumi meie südamesse.
Elu Issanda esimesed sõnad naistele olid: "Olge rõõmsad!". Nad kuulsid RÕÕMUSÕNUMIT ja haarasid sellest kinni. Siruta oma palvekäed Jeesusele vastu! Siis avaneb sullegi võimalus võidurikast usuelu elada, oma Jumalat ja kaasinimest armastada.
"Ärge kartke!" ütles ingel. Uus elu algab, kui sa enam ei karda. Uus elu algas nendele naistele ja jüngritele, kui nad julgesid uskuda ülestõusnud Issandasse, elavasse Kristusesse.
Meie ei karda minevikku, sest meie patt kustutati Jeesuse ristil. Me ei tunne hirmu tuleviku ees, sest Jeesus käib meie eel. Kristus läks ristile, meil ei ole vaja karta riste, mida meie maisele eluteele rohkelt püstitatakse. Kristus suri meie eest, meil ei ole vaja enam surma karta. Kristus elab, me ei pea kartma elada. Uus elu algab sinul, kui sa Jumala Püha Vaimu abiga ütled ja usud Jeesuse sõnu: "Mina elan ja teie peate ka elama!"
Jumala armastus, Jeesuse Kristuse osadus ja Püha Vaimu valgustus olgu teie kõigiga!
Ülestõusmispüha rõõmu soovivad Teile
piiskop Andres Taul
piiskop Einar Soone
peapiiskop emeeritus Kuno Pajula