Toronto eesti vanurite kodu Ehatare on mitmepalgeline paik erinevatele inimestele. Üheks väikeseks osaks selles on raamatukogu. Asutatud varsti peale Ehatare avamist enam kui kakskümmend aastat tagasi ühe tookordse elaniku, suure kirjandussõbra Hilda Eerme juhendusel on see nüüdseks kujunenud meeldivaks paigaks paljudele. Siit leitakse hingekosutavat lugemist ja siin kohtutakse vestlusteks mõttekaaslastega.
Ees vanim lugeja 100. aastane Marta Kool. Taga Leida Pilt, Vaike Kittask, Aino Müllerbeck, Vaike Rannu
„Kui astun üle raamatukogu läve, tunnen rõõmu ja rahu. Siin on nagu teine maailm. Riiuleil on minu lemmikud oma vaimsuses: August Mälk, Marie Under, Betti Alver ja paljud teised,“ kõneleb Ehatare elanik Leida Pilt. Ta on innukas luuletuste lugeja. Momendil ootab ta, et Ehatare saaks kingiks äsjailmunud Tiina Tuvikese luulekogu „Elu ja usk“. Hiljuti soovis ta lugeda Kanada ajalugu, kuna ta, nagu ta ise lausub, on elanud aastaid sellel kaunil ja heal maal. Ta soov sai rahuldatud ühe vabatahtliku isiklikust raamatukogust, kuna Ehatare kogus seda ei leidu.
Kõik teosed raamatukogus on annetused või siis kingitud rahadega soetatud raamatud. Siinkohal nimetaksin järjekordselt Silvia Priid, kes on on aastaid me raamatukogule toetusi jaganud. Puudub meil ju paljugi. Üheks probleemiks on suures trükis (LP) raamatute vähesus. Silvia Prii on meid selles osas aidanud, ostes meile Toronto raamatukogudes oma aja ära teeninud teoseid. Siin on abiks olnud ka Katrin Soots ja pr. Aun. Jutt on siin ingliskeelseist raamatuist. Eesti keeles teadaolevalt suures trükis teosed puuduvad. Järelpärimised eesti kirjastustelt ei ole seni tulemusi andnud. Kuid tõepoolest, Eestis on viimasel ajal ilmunud palju selges trükis ja heal paberil kauneid raamatuid.
Meie praegusel hetkel vanima aktiivse lugeja elukangasse tikkis saatus hiljuti 100. eluaasta! Marta Kool on tõepoolest tänini ikka raamatute lugeja. Üheks vanemaks meeslugejaks on Gustav Randoja oma pea üheksakümne eluaastaga. Ta valib omale lugemismaterjali täiesti iseseisvalt, kuna oleme jaganud raamatud ainevaldade järgi kategooriatesse, mis kergendab huvipakkuva leidmist.
Lugejate kirjas on praegu ligi 50 nime. Raamatukogu on avatud neljapäeviti kell 11.00—15.00. Neil päevil laenatakse 10—20 raamatut. Momendil on meil üks jätkuvalt oma kodus elunev lugeja, kellele saadame 12—15 raamatut korraga. Vahel toome lugejaile raamatuid ka Toronto linnaraamatukogudest. Ehatares loetakse usinasti ajakirju, mis meile on lahkesti tellinud Silvia Prii (Readers digest, suures trükis) ja Vaike Rannu (Elu kiri). Ka Maaleht ning teised Eestist saabunud ajalehed ja ajakirjad on väga teretulnud!
Aeg-ajalt sisenevad Ehatare raamatukogusse elanikud, kes teatavad, et nemad nüüd enam lugeda ei saa… Kuid vestlusteks on nad alati teretulnud. Puhuti laenutatakse raamatuid kasvõi põgusaks lehitsemiseks, piltide silmitsemiseks või üheainsa armsakssaanud luuletuse lugemiseks.
Praegu töötavad vabatahtlikena Ehatare raamatukogus Vaike Kittask, Erna Randes, Vaike Rannu ja Aino Müllerbeck. Vajaksime veel innukaid vabatahtlikke. Ootame teid! Raamatute katalogiseerimine, korrashoid, parandamine, sisse- ja väljakirjutamine jne., kõik see nõuab tööd. Vaike Rannu koostas meile hiljuti uue, täiendatud kataloogi. Aino Müllerbeckil on kohustused lugemistunni pidamisel. Selle lõpetamiseks on ikka paar nalja, kas „Eesti Elust“ või mujalt. Olgu siin näiteks üks. Õpetaja küsib tunnis: „Kes on õunapuude kurjemad vaenlased? Tead sa, Juku?“ — „Naabri Juss ja Ats.“
Meil on puudus ka naljade ja humoreskide raamatuist. Naer on terviseks! (Palamuse).
Augustis lahkus siit ilmast raamatukogu vabatahtlikuna üle nelja aasta töötanud Henny Aruja. Taevaisa tahtel muutub ka meie lugejate nimekiri pidevalt. Elu on üürike, kuid raamatuisse talletatud mõtted püsivad.
