Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
B-47/31 OP
“…”novembril 1982.a.
Täiesti salajane erilise tähtsusega
SALAJANE
(Eritoimik)
Eks.nr.2.
EESTI KOMPARTEI KESKKOMITEE BÜROO OTSUS
2. novembrist 1982.a.,
protokoll nr.47. … 31(OP)
VAHTRA, A.R. ISAMAA REETMISE FAKTIST
22. septembril 1982. aastal ei naasnud Prantsusmaalt kodumaale Eesti NSV kultuuriministeeriumi spetsialiseeritud turismigrupi vastutav juht Vahtra, A.R., sündinud 1940. aastal, eestlane, kõrgema haridusega, NLKP liige 1969.aastast. ENSV kultuuriministeeriumi kolleegiumi liige, teatrite valitsuse juhataja, partei algorganisatsiooni sekretär.
20. ja 22. oktoobril 1982. aastal edastas nõukogudevastane raadiojaam VABADUS Vahtra intervjuu, milles ta avaldas vihaseid ja laimavaid seisukohti nõukogude korra ja kommunistliku partei suhtes. Nii hakkas Vahtra, reetes kodumaa, teenima klassivaenlast.
On kindlaks tehtud, et Vahtra määramine juhtivale tööle ENSV kultuuriministeeriumis oli ministeeriumi ja EKP Keskkomitee kultuuriosakonna jäme viga, kes pikema ajavahemiku jooksul ei suutnud paljastada tema tegelikku nägu. Vaatamata teatrialase erihariduse ja ebapiisava professionaalse ettevalmistuse puudumisele, edutati Vahtra teatridirektori ametikohalt teatrite valitsuse juhataja asetäitjaks ning seejärel kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhatajaks ja ministeeriumi kolleegiumi liikmeks ja lähetati korduvalt välisreisidele.
1. Välja heita NLKP liikmete seast kodumaa reetmise eest Vahtra, Aarne Rudolfi p.
2. Kaadrite valikul ja paigutamisel osutatud poliitilise lühinägelikkuse eest avaldada Eesti NSV kultuuriministrile, NLKP liikmele Lott, J.A.-le noomitus.
3. ENSV kultuuriministeeriumi kaadrite valiku pealiskaudselt teostatud kontrolli eest avaldada Eesti kompartei keskkomitee kultuuriosakonna juhatajale Utt, O.-K. J.-le noomitus.
4. Juhtida EKP Tallinna linna Oktoobri rajoonikomitee büroo tähelepanu vajadusele veelgi sügavama uurimise vajadusele algorganisatsioonide sekretäride moraal-poliitiliste omaduste suhtes.
5. Kohustada Eesti kompartei keskkomitee väljasõidukomisjoni (sm.-d Ristlaan, R.E., Vassikov, P.N., Saia, E.A.) karmistama nõudlikkust piiri taha sõitvate inimeste, eriti kapitalistlikesse maadesse sõitjate, suhtes, kusjuures osutada erilist tähelepanu grupijuhtide valikule.
6. Eesti NSV julgeolekukomiteel (sm. Kortelainen, K.E.) tõsta kaastöötajate vastutust piiri taha sõitvate inimeste ettevalmistamise taseme eest.
Eesti KP Keskkomitee
sekretär K.Vaino
Teisel dokumendil on Karl Vaino resolutsioon:
“sm-d Shishov, Vassikov, Tumme, Kaarma
Valmistage ette materjalid keskkomitee büroo järgmiseks istungiks”
Dokumendil on stamp registreerimise kohta salajases sektoris ja loetamatud allkirjad.
Tekst ise:
Salajane
SELETUSKIRI
turismigrupi juhi Vahtra, A.R. mittenaasmisest Pariisist kodumaale.
22. septembril 1982. a kadus Pariisis ENSV Kultuuriministeeriumi spetsialiseeritud turismigrupi vastutav juht Vahtra Aarne Rudolfovitš, sünd. 1940. a, haridus kõrgem, töötas ENSV Kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhatajana.
A. Vahtra vormistamisel turismigrupi juhiks olid väljasõidu komisjonile esitatud eranditult positiivsed materjalid.
Asja analüüsimisel ja faktide kontrollimisel on selgunud, et ta oli sõbralikus kirjavahetuses viie välismaalasega. Need olid Šveitsis elav Galperin, Juri, Rootsis – Monnville-Dahl, Soomes – Raimo Pallonen ja Rätti, Saksa FV-s Angielzyk Ligia. Peale selle elavad Pariisis Vahtra tuttavad: Veber, Rein, kes on sõitnud Tallinnast Prantsusmaale elama 1976. a seoses abiellumisele välismaalasega; Karasjov, Vladimir Ivanovitš, kes ei naasnud 1977. a turismireisilt Prantsusmaale; Makarenko, varasem Tallinna elanik, kes lahkus ENSV-st piiri taha Iisraeli emigratsioonikanali kaudu; Rämmeld, Ene – Karasjovi abikaasa, kes lahkus tema juurde alaliselt elama 1981.aastal.
On saadud andmed, et 1975. a tutvus Vahtra Tallinnas Poola-Nõukogude sõprusühingu juhatuse liikme Angielzyk Ligiaga. 1976. a kohtus temaga ENSV Noorsooteatri külalisetendustel Poolas ja korraldas 1978. a Poolas kaks Vahtra karikatuuride näitust. Nende kohtumised toimusid 1980 ja 1981. aastatel teatrikollektiivide läbisõitudel Poolast Saksa DV-sse. Kirjavahetus kandis armuvahekorra iseloomu. Viimase kirja Angielzykult sai Vahtra vahetult enne välismaale sõitmist. Kiri oli postitatud Saksa FV-st. Portugalis ja Prantsusmaal nende kohtumist ei fikseeritud.
19. septembril Prantsusmaale saabunud Vahtra helistas lennujaamast kellelegi vene keeles, kasutades telefoniraamatut, kus kirjas Makarenko nimi.
Pariisis kohtus Vahtra Veberi, Makarenko ja Rämmeldiga. Turismigrupi liige sm. Kütt, V.V.(metsamajandi direktor) ütles, et välismaal viibides tarvitas Vahtra iga päev alkohoolseid jooke ja mitut puhku tuli hotelli hilisel ajal. Turismigrupi liikmed S. Endre, E. Aus, M. Klooren tunnistasid, et nende grupi juurde tulid Veber, Rämmeld ja Makarenko. Nendega vestlesid mõningad turismigrupi liikmed (Vahtra, Teppart, Vint) ja grupi liikmed Vahtra, Aus, Aru, Vint, Margiste, Tamberg olid koos Makarenkoga 21. septembril restoranis.
21. septembri õhtul andis Vahtra turismigrupi liikmele Vint, Ailile (ENSV Kunstnike Liidu liikmele) nagu ajutiselt hoiule esemed, mis ta oli muretsenud välismaal naisele ja lastele.
Vahtra kadumise päeval turismigrupi juurest jäi hotelli kohver rõivastega, puudusid vaid tualetttarbed.
24. septembril üritas Vahtra naisega telefonikontakti tuttav Soomest – Pallonen, kes kõneles naise äraoleku tõttu tema 14-aastase pojaga, paludes emale edasi anda, et “isa helistas, palus teatada, et kõik on korras”. Peale Vahtra mittenaasmist piiri tagant vormistas tema naine end kiirkorras saksa keele kursustele.
13. oktoobril saatis Vahtra tütrele sünnipäevakaardi, mis sisaldas fraasi kiire kohtumise võimalusest.
Vahtra, A.R. kohta on teada, et ta lõpetas 1965. a Ed.Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi ( joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse õpetaja), töötas 1965.-1968. a-ni Tartu rajoonis Meeri Eriinternaatkoolis, oli 1968. ja 1969. aastatel Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva komandör, 1969. – 1971. aastatel eesti TV laste- ja noortesaadete vanemtoimetaja, 1971-1974 ETV laste- ja noortesaadete peatoimetaja asetäitja, 1974 –1975 ETV mittekoosseisuline autor, 1975.-1977. aastatel ENSV Riikliku Noorsooteatri direktor, 1977.- 1981. aastatel ENSV Kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhataja asetäitja, 1981. aastast tänini ENSV Kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhataja (märtsist 1982. a kinnitatud ENSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi liikmeks). On 1968. a autasustatud medaliga
UUDISMAADE ÜLESHARIMISE EEST, ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga ja ÜLKNÜ Keskkomitee aumärgiga AKTIIVSE TÖÖ EEST KOMSOMOLIS.
Vahtra on: ENSV Ajakirjanike Liidu liige, ENSV noorsooühingute komitee liige, ENSV Teatriühingu juhatuse liige, kultuuritöötajate ametiühingu vabariikliku komitee presiidiumi liige. Ministeeriumi partei algorganisatsiooni sekretäriks valitud 1978. a. Abielus. Naine – Vahtra, Malle Kunarovna töötab arst-inspektorina ENSV Tervishoiuministeeriumis. Kaks last, poeg sündinud 1968. a, tütar 1973. aastal. Välismail on Vahtra viibinud 11 korda, mitmel juhul grupi juhina.
Esimesel vestlusel jutustas Vahtra naine, et mingeid põhjuseid mehe kodumaale mittenaasmiseks ta ei leia. Nende abielu ja perekonnaelu oli normaalne, korteriolud head, materiaalselt kindlustatud, talvel ostsid sõiduauto, mees suhtus lastesse hoolitsevalt. Samas märkis, et tuli ette alkoholiga liialdamist.
20. oktoobril 1982. a teatas raadio VABADUS, et 15. oktoobril on Aarne Vahtra andnud nende Pariisi stuudios intervjuu Vladimir-Georg Karasjov-Orgussaarele, et on katkestanud sidemed NLKP-ga ja palunud poliitilist varjupaika Prantsusmaalt.
Vahtra edutamine ENSV Kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhataja ametikohale kõneleb sellest, et ministeeriumis on töö juhtiva kaadri valikul nõrk, ei arvestata inimeste tegelikke tööalaseid ja poliitilisi väärtusi. Mitte kedagi ei üllatanud fakt, et teatrite valitsust pandi juhtima inimene ilma vastava hariduseta. Vaatamata tõsiasjale, et ta uuel ametikohal, nagu näidatakse iseloomustuses, ei suutnud “kohaneda laienenud kompententsisfääriga, millele nähtavasti aitas kaasa ebapiisav professionaalne ettevalmistus kogu vabariigi teatrielu juhtimiseks”, kiirustati tema kinnitamisega ministeeriumi kolleegiumi liikmeks.
E.Saia
EKP keskkomitee organisatsioonilis-parteilise töö osakonna asejuhataja
E.Pragi
EKP keskkomitee parteikomisjoni liige
V.Tumme
21.oktoobril 1982.a.