Käesoleval aastal tähistas Jõekääru Laste Suvekodu oma 50. juubelit. See on üks meie ühiskonna tähtsamatest institutsioonidest, mis on andnud suure panuse meie noorsoo kasvatamiseks rahvuslikus vaimus, olles ühtlasi noortele asendamatuks suve veetmise kohaks.

Selle sündmuse väärikaks tähistamiseks andis Jõekääru Suvekodu omanik ja majandaja, Toronto Eesti Naisselts (TENS) välja mälestusalbumi üle 300 fotoga, mis kujutab endast tõhusat ülevaadet suvekodu asutamisest tänaseni. Album on sobivaks kingituseks ja ühtlasi ajalooline dokument tulevastele põlvedele.
Suvekodu tähistas juubelit perekonnapäeval aktuse ja peoga rohkearvuliste külaliste osavõtul.

Jõekääru sai teoks meie ühiskonna abiga. Suurema osa korrastus- ja ehitustöödest tegid vabatahtlikud ja seda tööd tehakse vähemal määral siiani. Loodame rahvalt samasugust indu ja abi ka tulevikus, et eesti laste suvekodu kestaks veel vähemalt 50 aastat.

Oleme õnnelikud, et meil leidub nüüd veel isikuid, eesotsas T.E.N.S.-i liikmetega, kes annavad oma energiat ja hoolt suvekodu kasuks.

Olgu selgitusena mainitud, et Jõekäärul asub kaks organisatsiooni: TENS — Jõekääru asutaja ja majandaja ning Ühing Eesti Suvekodud Jõekäärul.

Mõlemad on osaliselt teineteisest olenevad. Naisselts ja suvilaomanike ühing on olnud partnerid Jõekääru asutamisest saadik, 144-aakrine ala kuulub ühiselt naisseltsile ja ühingule. Ühingule kuuluvad veel väiksemad maa-alad — kokku 12 aakrit. Tarede ja peamaja ümbruses olevad maa-alad (57 aakrit) kuuluvad naisseltsile.

Olgugi, et suvekodu töötab praegu viperusteta, on naisseltsi liikmed, lastevanemad ja Jõekääru elanikud (ühing Eesti Suvekodud Jõekäärul liikmed) mures selle üle, kuidas kindlustada Jõekääru tulevik eesti lastele.

Mure põhjuseks on esmalt demograafiline muudatus meie ühiskonnas. Suurem osa meie noori abielluvad mitte-eestlastega, mistõttu eesti keelt valdavate laste arv väheneb iga aastaga. Samal põhjusel kahaneb ka laste arv Jõekäärul.

Teiseks — Jõekääru ehitused. Söögisaal, tared ja saun ehitati 1950-ndatel. Aeg on teinud oma töö, nüüd vajab osa ehitistest kapitaalremonti või põhilisi uuendusi.

Novembri algul kutsus TENS nõupidamisele kõiki, kellele Jõekääru on südamelähedane. 12. novembril toimuski Eesti Majas informatsioonikoosolek ja nõupidamine, millest võttis osa ligi 40 inimest. Koosolekut juhatas T.E.N.S. esinaine Elle Rosenberg.
Esmalt arutati suvekodu ehitiste ja infrastruktuuri olukorda. Alljärgnev on kokkuvõtlik hinnang ehitiste puudustest ja vajadustest.

Jõekääru tared, söögisaal ja saun ehitati või rajati 1950-ndatel. Sel ajal olid ehitus-standardid ja meie oma nõudmised vajadused spartalikult minimaalsed. Ehkki aja jooksul on tehtud remonti ja juurdeehitusi, ei vasta mitmed Jõekääru ehitised praegustele nõuetele.

Väikelaste tare ehitati hiljem, see on taredest kõige paremas olukorras ega vaja esialgu suuremaid parandustöid.

Poiste tares tehti hiljem suuremaid remonte. Taredele ehitati tsementblokkidest vundament, uus põrand ja katus. Tare esialgu suuremaid muudatusi ei vaja.

Tütarlaste tare on halvas olukorras — tare vundamendipostid ja põrand mädanevad, vaja on uut katust, aknaid ja uksi. Kapitaalremont ei ole praktiline, hädasti on vaja uut taret.

Tarede septik-süsteemid on rahuldavad. Poiste ja tüdrukute tares puuduvad sisemised pesemisvõimalused. Mõlemas tares on ainult kaks tualetti. See ei ole küllaldane, lapsed on sunnitud kasutama välikäimlat. Poiste tare vajab sisemisi pesemisvõimalusi ja tualette.

Jõekääru ehitustest saun on kõige viletsamas olukorras sauna sisemus — vee- ja roiskveetorud, potid, aknad, uksed ja septik-süsteem vajavad uuendust.

Ainukene osa, mis saunast oleks vast veel kasutamiskõlblik, on välised seinad. Kuid ehitajate arvates ei ole vanade seinte kasutamine praktiline, vajatakse hädasti uut sauna. Muidu võivad tervishoiuinspektorid sauna hoopis sulgeda. Ilma saunata ei saa aga suvekodu eksisteerida.

Koosolekul arutati ja leiti, et ka söögisaal tuleks renoveerida — seinad isoleerida ja vooderdada ning tualetid ajakohastada.

Renoveeritud saal koos moodsa köögiga võimaldaks saali välja üürida perekondlikeks üritusteks; see annaks lisasissetulekut, mis kataks aja jooksul renoveerimiskulud.

Siiski jääb esmavajaduseks saun. Vastavate eeltöödega tuleks alustada viivitamatult, nii et saun oleks valmis uueks hooajaks. Samal ajal tuleks alustada ka tüdrukute tare ehitustööde ettevalmistustega.

Kuna TENS-il ei ole küllaldaselt kapitali vajalike projektide finantseerimiseks, pöördub naisselts meie ühiskonna poole toetuse saamiseks uue sauna ja tüdrukute tare ehitamiseks, milleks on loodud „juubelifond“.

Oleme kindlad, et naisselts võib ülalnimetatud projektidega julgesti alustada ja et meie ühiskond toetab nende finantseerimist; samuti nagu abistati suvekodu algaastail ja ka hiljem, kui ehitati uus köök ning ujula.

Annetused Jõekääru Laste Suvekodule võib saata otse Toronto Eesti Naisseltsile — c/o Tiina Maripuu Talbot, 279 Queensdale Avenue, Toronto, ON M4C 2B5 või Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu. Mõlemal juhul saavad annetajad Sihtkapitalilt tulumaksu tõendi.

Sihtkapitali kaudu saadetavad tshekid palume adresseerida: National Estonian Foundation of Canada ja saata Toronto Eesti Maja aadressile, lisades tsheki alumisele servale: Uus saun — Jõekääru juubelifond.
Tuleks veel lisada, et naisselts müüs Jõekäärul kaks ehituskrunti, seega on algkapital olemas.

Mitmetele meie organisatsioonidele on pärandatud suuremaid või väiksemaid summasid. Laste suvekodu on üks nendest meie ühiskonna asutustest, kellele võib mõelda testamenti tehes. Olgu lisatud, et kõikide annetuste tegijad ja testamendiga pärandanud isikud saavad mitte ainult ühekordset tunnustust ja tähelepanu. Leiame mooduseid, kuidas lahkeid annetajaid eriti esile tõsta.

Jõekääru Suvekodu ei ole ainult TENS-i probleem, see on kogu meie ühiskonna probleem, ütles keegi koosolekul.

Naisselts moodustab toimkonnad või aktsioonikomiteed, kes aitavad seltsi juhatusel neid projekte läbi viia — ühe toimkonna valdkonda kuulub ehitustööde läbiviimine, teise kapitali kogumise aktsioonid.

Suvekodu ehituste probleemide lahendamine on suhteliselt lihtne, võrreldes probleemidega, kuidas integreerida eesti keelt mittevaldavad eesti lapsed meie ühiskonda. Sellest probleemist mõnes tulevases Eesti Elus.

Märkmed: