„Kas te kirjutasite juba bussiliiklusest?” küsis üks naaber hommikul bussipeatuses. Busside graafik tehti hõredamaks, sest linnal on raha vähe. Bussid sõidavad vahepeal üldse ilma kindla kavata, sest peaaegu terve Valga linn on üles kaevatud Euroopa Liidu rahadega tehtavate kanalisatsiooni- ja veetrasside pärast ning ümbersõidud on pikad.

Tähelepanu kõrvale

Pärast poliitiliselt kirevat maikuud ongi ehk hea rohkem igapäevaelule tähelepanu pöörata. Tuleviku kasu toob sageli praegu ebameeldivusi ja kulutusi. Vee- ja kanalisatsioonitorud tulevad ju tänavalt majja sisse tuua. See kõik maksab. Aga kui ükskord valmis on, muutub elu lihtsamaks ja maja väärtus tõuseb.

Eesti suuremates linnades on iseseisvusajal väga palju ehitatud. Nüüd paistab, et ärimeestel hakkab ka väikelinnade vastu huvi tekkima. Valgas avati äsja suur kauplus, Siili keskus. Ehitatakse veel suuremat, Selverit.

Praegu lammutatakse endist teraviljakombinaati. Nõukogude ajal oli see suur ettevõte. Sealt said ka sulelised kõhud täis. Suured tuvide ja hakkide parved lendasid ümber kombinaadi.

Nüüd lõhutakse seal üks hoone teise järel. Suvel peaks järjekord jõudma Valga siluetti mõjutava tootmishooneni, väikelinna jaoks tõelise pilvelõhkujani. Ka kombinaadi kohale tuleb kauplus – Saksa poekett Lidl teeb oma odavmüügipoe. Üle tänava on juba kaks odavmüügipoodi – soomlaste Säästumarket ja leedulaste T-Market. „Kust võetakse väikeses linnas nii palju ostjaid?” küsib rahvas. See on juba omanike mure.

Selverit ehitatakse Läti piirile ja ilmselt loodetakse naabrite hulgast ostjaid juurde saada. Valga–Valka omapära on see, et mõlema linna südamikud asuvad teineteisest mõnesaja meetri kaugusel. Selver on nende vahel.

Peale kaupluste ehitatakse muud ka. Sel aastal peab valmima uus spordihall. Aga kui vanasti tehti kõike sajanditeks, siis nüüd ehitatakse hooned plekist, vahust ja vatist. Tallinna uutes kaubanduskeskustes ongi vargad plekikääridega sees käinud.

Tähelepanu tagasi

Valga elu vaadeldes nägime riigipiire ületavat äri. Nüüd võiks tähelepanu tagasi viia suuremat kõlapinda omavatele küsimustele. Ikka räägitakse ajakirjanduses Venemaast, piirilepingust ja muust poliitilisest.

Teisipäevases Postimehes kirjutas kirjanik Kaur Kender Tartu rahulepingust. Pealkiri oli „Lenini–Laari leping” ja alapealkiri „Tartu rahuleping kindlustas bolshevike võimu paljudeks aastateks”. Kui Isamaaliit nimetab Tartu rahulepingut Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, ulatavat nad 21. sajandist bolshevikele uuesti käe.

Kaur Kender on mees, kes ei kirjuta uinutavaid ja rahustavaid artikleid. Tema argumendid on ikka olnud lugejaid raputavad. Kuigi Kenderit ei maksa kunagi kõiges tõsiselt võtta, näeb ta lisaks asjade fassaadipoolele ka varjukülgi ja toob need teravalt lugejate ette.

Nendele, kes artiklit ei ole lugenud, peab ütlema, et Kender ei tee tühjaks eestlaste vabadusvõitlust ega selle kangelasi: „Aga ma keeldun tunnistamast, et nende meeste ohvrite kinnituseks ja Eesti iseseisvuse igaveseks alustalaks on Tartu rahu ehk leping kurjategijatega.”

Ajalugu ja tänapäev

Praegu on enamik Eesti poliitilistest jõududest pidanud vajalikuks kinnitada Tartu rahu kehtivust. Võib-olla saab ühel päeval Eesti iseseisvus üldtunnustatud asjaks ja vanu lepinguid ei pea enam meenutama. Küllap on see nii olnud pika ajaloolise traditsiooniga riikidega, kelle õigust püsida keegi kahtluse alla ei sea – kui mõni Hitler või Stalin välja arvata.

Kindlasti ei ole Tartu rahu Eesti iseseisvuse ainus õigustus. Vabadust kätte võita või taastada tohib iga allarõhutud rahvas. Vabadussõtta minna ja laulvat revolutsiooni teha oli eestlastel õigus ilma igasuguste lepinguteta Venemaa või kellegi teisega. Ka riikliku järjepidevuse taastamine oli Eesti õigus.

Eesti riik ei tohiks kõike seada sõltuvusse ühe dokumendi püsimisest. Riiklust tuleks põhjendada laiemalt. On ju näiteks referendumil vastu võetud põhiseadus vaba rahva tahteavaldus.

Tartu rahu ei kao kuhugi. Kui seda ühel päeval enam ei ole vaja juriidilise argumendina kasutada, jääb see ajaloolise tähisena ikka alles. Kenderil on õigus, et leping sõlmiti kurjategijatega, aga eestlased viisid nad sellisesse olukorda, et nad pidid meie iseseisvust tunnustama. See oli Eesti võit.

Märkmed: