Kärbetest ei pääsenud ka kaplaniteenistus. "Selle aasta jooksul tsentraliseerime kindlasti referendi-, finants-, personali- ja õigusteenused. /.../ Olen juba otsustanud, et nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse," kirjutas Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Riigieelarve strateegias pidi iga ministeerium leidma enda seest kärpekohti, niisamuti edastas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) Eesti kaitseväele, et kaitsevägi peab järgima valitsuse riigieelarve strateegias kõikidele riigistruktuuridele seatud tegevuskuludest kokkuhoiu eesmärki.
Herem kinnitas pühapäeval kaitseväe peastaabi saadetud pressiteates, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra.
"Kuna avalik sektor peab uue riigieelarve strateegia põhjal kulusid kokku hoidma ja selline nõue esitati ka kaitseväele, siis oleme ka meie nende raskete otsuste ja ümberkorralduste ees," ütles Herem.
"Kokkuhoiu käigus ei tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda. Ressursi kärped peavad toimuma eelkõige tegevuse veelgi parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugi- ja toetavate teenuste ümberkorraldamisele," lisas Herem.
Osad valdkonnad, näiteks kaplaniteenistus ja kaitseväe orkester lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse, kinnitati kaitseväe peastaabist.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
