„Ei seedrid, ei palmid, ei kasva me maal“ — nii kõlab tuntud laul. Ehkki Eestis on palju ilu, oleme teda harjunud vaatlema kui tagasihoidliku loodusega Põhjamaad. Pole siis ime, kui sõna „orhidee“ viib mõtte jalamaid eksootilistele troopikamaadele. Kas teate aga, et Eestis kasvab 36 selle lilleliigi erinevat esindajat? Ei teadnud? Mina ka mitte, enne kui sain Eestist kaunilt kujundatud raamatu

Kodumaa käpalised
Tiina Kull ja Taavi Tuulik.
Väljaandja: Digimap OÜ, Tallinn, 2002; 95 lk.
Autoriõigus: Eesti Orhideekaitse Klubi.

Käpalised (Orchidaceae) on õistaimede suuremaid sugukondi. Eesti orhideedel pole küll selliseid luksuslikke õisi nagu näiteks Hawaii omadel, kuid värviküllased on õied sellegipoolest. Enamus nendest liikidest kasvab Eesti lubjarikastes soodes, puisniitudel ja lookadastikes, ja neid leidub seal suurel hulgal.

Teoses on igale alaliigile pühendatud kaks lehekülge, kus lisaks kaunitele värvifotodele ja levikuala kaardile leidub detailne kirjeldus antud taimest, selle paljunemisest, levimistingimustest jne. Tekst pole kuiv teaduslik jutt, vaid nauditav lugemismaterjal. Ainuüksi liikide nimesid on huvitav jälgida: käopõll, jumalakäpp, kuradi-sõrmkäpp, roomav öövilge jpt. Kes vähegi on huvitatud lilledest ja neid kasvõi ainult esteetilisest küljest hindab, leiab selles raamatus palju ilusat.

Nüüd midagi ka kuulmismeelele. Selleks on nauditav CD:

Öö hääled Eestimaa looduses
Plaadi kood: ELF 01
Salvestanud ja koostanud Veljo Runnel, 2002.
Autoriõigus: Eestimaa Looduse Fond, Veljo Runnel.

Lubatagu, et tsiteerin autori sissejuhatust sellele huvitavale salvestusele:

„Öö on teistsugune. Nii inimese kui looma jaoks. Nägemismeel jääb tahaplaanile, oluliseks muutub kuulmine ja haistmine. Esmakordselt looduses ööbides võivad öised hääled segadusse ajada, isegi peletada. Ometi on elu öös palju lihtsam. Pea igal häälel, mis kostub pimeduse varjus, on oma tähendus ja eesmärk. Süüvides sellesse maailma, jäädes varjatud pealtkuulajaks, muutub paljugi arusaadavaks ja isegi koduseks.“

Tõepoolest, poleks arvanud, et Eesti looduse öistes häältes on sedavõrd palju põnevat, samal ajal aga sooja kodutunnet äratavat, rahustavat. CD-le on salvestatud 15 erinevat looduse „heliteost“ (keskmise pikkusega 3,6 minutit). Nimetan ainult mõningaid: Tikutaja mängulend; Öö jõeluhal; Händkaku pojad männikus; Kesköine konnakontsert ja soo-roolinnu soolo; Ööbik; Ritsikakoor Saaremaal; Isahundi ulgumine jt. Sulged silmad ja kuulad — ja ümbritsev maailm nagu kaoks kuhugi. Eriti päevasest mürast-kärast väsinud linnainimese kõrvadele mõjuvad need hääled kauni muusikana, nostalgilisi tundeid äratades — eriti neil, kel lapsepõlvest sellised helid on kauge kajana veel meeles.

Pangem tähele ka CD juhtlauset: „Ostes selle heliplaadi, toetad Eestimaa Looduse Fondi tegevust looduse kaitsel ja tutvustamisel“. Paluge oma Eesti sõpru teile need kaks väljaannet osta ja saata. Te ei pettu.

Kultuur

TRENDING