Shutterstock
"CDC leidis, et pinna kaudu levimise oht on madal ja sekundaarne viiruse ülekandumisele otseste piiskade ja aerosoolide kaudu," ütles Vincent Hill, CDC Chief of the Waterborne Disease Prevention Branch.
Hilli sõnul on siseruumides pinna puudutamisel viiruse leviku oht siiski kõrgendatud. Hill ütles, et väljas võib päike ja muud tegurid viiruseid hävitada. Viirus sureb poorsetel pindadel "kiiresti", kuid võib püsida siledatel ja kõvadel pindadel ning sisetingimustes palju kauem.
Uuringud viitasid ka sellele, et pinna kaudu levik oli tõenäolisem esimese 24 tunni jooksul pärast inimese nakatumist ning viiruse ülekandumuse kiirus oli väiksem kui ühe nakatunuga perekond puhastas ja desinfitseeris pindu.
Kuigi pindade puhtana hoidmine pole täielik aja raiskamine, pole see ainus ega kõige olulisem viis riskide vähendamiseks, ütles CDC.
"Enamikus olukordades piisab pindade puhastamisest seebi või pesuvahendi abil, mitte desinfitseerimisest, et vähendada niigi madalat viiruste leviku riski pindade kaudu," ütles Hill. "Pindade desinfitseerimine pole tavaliselt vajalik, välja arvatud juhul, kui viimase 24 tunni jooksul on kodus olnud haige või Covid-19 positiivne inimene."
CDC on nüüdseks uuendanud oma juhendeid pindade puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.
Hill ütles, et puhastamine peaks olema suunatud suure kokkupuutega aladele, näiteks ukselinkidele ja valguslülititele.
Majapidamises kasutatavad puhastusvahendid kujutavad endast ohtu
Inimesed võivad Covid-19 eest kaitsmiseks kasutada majapidamises kasutatavaid puhastusvahendeid, kuid väärkasutamisel võivad olla ohtlikud tagajärjed.
Pindade sagedane puhastamine ja desinfitseerimine võib viiruse levikule avaldada minimaalset mõju ja aidata kaasa "hügieeniteatrile".
"Sage puhastamine ja desinfitseerimine võib anda inimestele turvatunde, kuid see võib olla vale turvatunne, kui muid ennetusmeetmeid, nagu maskide kandmist, füüsilist distantseerimist ja käte puhastamist ei tehta järjekindlalt, "ütles Hill.
Täiendavad andmed näitavad, et desinfektsioonivahendid võivad ise ohtlikud olla
"Avalikud päringud näitavad, et mõned inimesed võivad desovahendeid sihilikult juua, sisse hingata või pihustada oma nahale, mõistmata, et sel viisil desinfektsioonivahendite kasutamine võib nende kehale tõsist kahju tekitada," sõnas ta.
Hill viitas CDC uuringutele 2020. aasta juunis, mis näitas, et "ainult 58% teadsid, et kloorilahust ei tohi segada ammoniaagiga, sest kloorilahuse ja ammoniaagi segamine tekitab mürgise gaasi, mis kahjustab inimeste kopse".
Ja kloorilahus ise võib samuti olla kahjulik. "Üheksateist protsenti peseb toiduaineid kloorilahusega mis võib põhjustada selle tarbimist, see võib olla kahjulik, kuna kloorilahus on mürgine. 18 protsenti kasutas koduseid puhastusvahendeid palja naha peal , see võib nahka kahjustada ja põhjustada lööbeid ja põletusi, "rääkis Hill.
Alternatiivsed desinfitseerimismeetodid võivad samuti olla aja raiskamine või isegi riskantsed, ütleb CDC oma uuendatud juhendis.
"Alternatiivsete pinna desinfitseerimismeetodite, nagu ultraheli kiirituse ja LED sinise valguse tõhusust ei ole Covid-19 viiruse vastu täielikult veel kindlaks tehtud," öeldakse CDC ajakohastatud veebisaidil.
