9. mai, venelaste nn võidupüha, pole enam mägede taga. Viimastel aastatel on see tähtpäev tekitanud Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri kuju juures, mida nimetatakse ka Aljoshaks, palju pahandust. Venelased on sinna tulnud bravuuritsema ja jooma, muutes Tallinna südalinna sel päeval otsekui N. Liidu aegseks tsitadelliks. Südid eestlased on püüdnud neile seal selgitada meie riigi tõelist ajalugu. Sellest pole kahjuks midagi välja tulnud. Tänavu ähvardab asi võtta eriti tõsise pöörde.
Kaitseministeerium teavitas 2. aprillil Tallinna linnavalitsust, et kavatseb alustada Tõnismägi 13 asuval haljasalal väljakaevamiseks ja identifitseerimiseks vajalikke eeltöid, et lõpuks kindlaks teha, kas pronkskuju alla on üldse kedagi maetud või mitte. See kavatsus on paljud venelased ja muud muulased marru ajanud. Nad saavad selleks muidugi tõhusat toetust ja kannustust otse Moskvast ning mujaltki emakeselt-Venemaalt. Nad ehk ei tea, et 1949. aastal küüditati majast, mille akende all Aljosha asub, suur hulk eestlasi. Küüditatute korterisse asusid aga elama kas küüditajad ise või nende mõtte- ja rahvuskaaslased.
Kuid ka Moskva võimupartei partner, Keskerakonna esimees ja Tallinna uus linnapea Edgar Savisaar ei toeta kaevetööde alustamist ja pronkssõduri teisaldamist. Nii pöördus ta neljapäeval kaitseminister Jaak Aaviksoo poole pikema kirjaga, milles teatab, et väljakaevamiste kavandamisel on tehtud mitmeid vigu ja eksitud seaduste vastu. Linnapea tõdeb kokkuvõttes, et kaitseministri 2. aprilli teade ei vasta seadustega sätestatud nõuetele ning kavandatav tegevus on ilmselgelt õigusvastane.
11. aprillil lubas Vene noorsooliikumise Nashi (Meie) juht Vassili Jakemenko, et juba järgmisel nädalal ilmuvad Tõnismäele pronkssõdurit kaitsma nõukogude sõdurimundritesse riietatud aktivistid.
Jakemenko rääkis Moskva uudisteagentuurile Interfax antud usutluses, et „meie komissarid“ alustavad mälestusmärgi juures korrapidamist mitte hiljem kui reedel, 20. aprillil. Ta ütles veel, et kui monument siiski ära viiakse, garanteeritakse selles paigas ka edaspidi „mälestustunnimeeste“ viibimine. Jakemenko sõnul on oluline „mitte niivõrd skulptuuri säilitamine, kui just mälestus langenud kangelastest, mälestus sellest sõjast“.
Eesti Politseiameti avalike suhete osakonna juhataja Ain Parmas teatas Postimees Online’ile, et avaliku korra tagab pronkssõduri juures politsei.
Postimehe sellenädalane küsitlus näitab aga üllatavalt, et rahvas on Aljosha vastu igasuguse huvi kaotanud. Tartu Ülikooli politoloogide äsjasest uuringust selgus nimelt, et pronkssõdurit peab kõige olulisemaks probleemiks vaid 1,5% küsitletud enam kui1000-st inimestest.
Politoloogia osakonna juhataja Rein Toomla märkis küsitluse tulemusi kommenteerides, et kui uus valitsus varasematest lubadustest hoolimata Aljosha alles jätab, siis leiab sellele antud uuringu põhjal lihtsa õigustuse: valijatele ei ole see probleem tähtis ja valitsus võib ta samuti rahule jätta.
Kui aga valitsus otsustab mitte taganeda, siis on õigustamine tegelikult sama lihtne – selle küsitluse põhjal nõudis ainult väike hulk valijaid, et jäetagu ta rahule. „Ülejäänutele – ligi 99%-le – on see ükskõik ja valitsus võib ta puhta südametunnistusega maha võtta,“ leiab Toomla.
Pinged Aljosha ümber kasvavad
Arvamus
TRENDING
