Väliseesti muuseumi arhivaar ja museoloog Piret Noorhani rääkis "Vikerhommikus", et eestlased on Kanadas alati ettevõtlikud olnud ja suuri asju teinud ning toob näiteks kuldse rahamasina Tartu Kolledži ning peagi valmiva Toronto Eesti keskuse, kuid tähelepanuta ei saa jätta seda, et alkoholism on olnud eestlaste probleem ka mujal maailmas.
"Teise maailmasõja järgsetest väljarändajatest rääkides võib öelda, et Toronto, mida on kutsutud ka Välis-Eesti pealinnaks, on endiselt koht, kus eestlaste kontsentratsioon on suhteliselt kõrge," ütles Väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani.
"Kui me pagulastest ja nende järglastest räägime, siis on see päris sarnane kõigis suuremates kogukondades, kuidas eestlased hakkasid organiseeruma uutes asukohapaikades ja need tulenesid praktilistest vajadustest," selgitas Noorhani. "Kõigepealt rajati eesti kirikud, tekkisid koolid ja Eesti Majad, et oleks kooskäimise koht. Samuti tekkisid suvelaagrid ja suvituskohad.
Mindi niipea, kui riigid olid valmis vastu võtma, ja igal riigil olid omad tingimused. "Kes võtsid ainult noori ja vallalisi, kes võttis perekondi. Kanada on kogu aeg olnud immigrantide riik, Kanadas oli majanduslik vajadus uute töökäte järele, seepärast oli hea siia tulla. Meie maailmanukast tulijaid võeti päris meeleldi vastu, sest me olime lihtsalt nii kenad, töökad ja tublid inimesed," ütles Noorhani.
Kui Kanadasse jõuti, alustati väga madalalt. "Mehed läksid metsatööle või kaevandustesse, naised olid koduabilised ja majateenijad. Aga üsna tüüpiline oli ka see, et aasta-paari pärast osteti juba maja, mida hakati siis omakorda välja rentima ja nii teeniti kapitali juurde. Miinuseks oli siin see, et harva said sa oma erialalist tööd teha, aga oli ikkagi võimalik endale jalad alla saada."
Hiljem juba avati oma ärisid ja täideti neid vajaduspõhiseid auke, mis tollases Kanada ühiskonnas olid tekkinud. "Eestlased on alati väga ettevõtlikud olnud ja Kanadas suuri asju teinud."
Noorhani toob näitena kõrghoone Tartu Kolledži (Tartu College), mille on ehitanud ettevõtlikud eestlased.
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eesti Vabariigi kodanik07 Oct 2024 15:50
Ka minu jutu point polnud alkohol vaid empaatia, kodumaal kogukonna peale kitumas käimine ja eelkõige kanep. Milleks norida pagulaspõlvkonna kallal ,fokuseerigem tänapäeva. Alati polnud antidepressante käepärast, igatahes pagulaspõlvkonna jaoks mitte. Alkohol, mõõdukas koguses loomulikult, hoidis ära ära hullema.
Võõras mundris sõdinu07 Oct 2024 13:26
Jutt algab päris ilusti, aga lõpupoole kisub kiiva. Jah, liigne kärakapruukimine on mõistetav, kuid sellega küll nõustuda ei saa, et alkohol on antidepressant. Hoopis vastupidi - kes depressiooni tahab ravida, ärgu pudelist abi otsigu. Ja kõneleja fookus oli ikka suunatud eestlaste ettevõtlikkusele, mitte joomisele. Ebaõnnestunud pealkiri ei olnud tema pandud. Enne kommenteerimist võiks ikka vaadata pealkirjast kaugemale.
vemu sots. pol. konjunkturism07 Oct 2024 06:29
Mida te alkohoolikute kallal norite, on mingi alateadlik kadedus, põlastus või arvajal endal olnud minevikus probleeme? Pagulassaatus oli karm. Pole ka ime kui mehed kes erinevas võõras mundris sõdinud, mitmes asukoha maal laagrites ja pagulaslaagrites poleks ülekeskmise alkoholi pruukinud. Kõige odavam ja kättesaadavam antidepressant ju. Empaatiat pagulaspõlvkonna suhtes oodanuks Aga kolledzi "rahvuslaste" juht vaadaku millega Toronto üliõpilased, ka eestlased ta ümber tegelevad: kanepi legiliseerimine on toonud ju uue haiguse, mille taga järjed seni oomamatud. Esimesed tugevad signaalid psühhoneuroloogia haiglatest on igatahes tulnud.
