Kloostri ülem ema Patrizia viis eile lauale suure koogi, sest Pirita kloostri nunnad tähistasid oma ordu asutaja Püha Birgitta päeva.

Katoliiklikud Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu õed Eestis elavad juba ligi aasta vaikset elu endise kloostri varemete kõrvale ehitatud uues kloostrihoones ja elatavad end külalistemaja pidamisega. Elu kloostris on igati tänapäevane.

Moodne, omalaadse kujuga paekivist maja, mida kaunistavad seinte ääres metallpiilarid ja terastrossid, on praegu alaliselt koduks kaheksale nunnale. Nii kloostrihoone kui ka aed on laitmatus korras ja hoolikalt valvatud. Metallvarbadest tara ümbritseb kloostrit igast küljest, sisse pääseb külaline vaid maja seest avatavast väravast endast teatades.

Silma hakkavad turvakaamerad ja sildid, mis teatavad, et ESS valvab.

Kloostris koos õdedega elav endine siseminister Lagle Parek, keda kloostriülem ema Patrizia nimetab ordu esimeseks sõbraks Eestis, ütleb, et see on täiesti normaalne, et oma maja valvatakse, ja turvalisuse huvides võiks rohkemgi teha, kui raha enam oleks. Parek mainib, et enne kloostri ehitust oli sama koht Pirital narkomaanide lemmikkohaks ja praegu koguneb rahvas lärmama kloostri kõrval asuva purskkaevu ümbrusesse. Vana kloostri varemetest leiavad õed, kelle hallata see on, ühtelugu süstlaid.

Kloostri rahu rikkuma pole Pirital elatud kuude jooksul siiski keegi kippunud.

Rikkusi, mida sinna varastama minna, kloostrihoones polegi. Altari all asub küll reliikvia, ent see sisaldab vaid säilmeid pühakute kehadest (luude tükke). Ka vana kloostri alalt leitud «aarded» kuuluvad riigile ja asuvad muuseumis, mitte kloostris.

Ning isiklikku vara pole õdedel niikuinii lubatud omada.

Probleeme tekitavad kloostrile hoopis ümbruskonna kassid, kes käivad aias urineerimas. Parek tõdeb, et loomad on rikkunud peaaegu kõik elupuud ja ka roostevaba plekk on kannatada saanud. Kasside vastu aitab aga üks kemikaal, teab ta rääkida.

Ühiskonna areng pole kloostrit puudutamata jätnud. Nunnadel on internet ja nad suhtlevad perekondadega ning ametiasjus elektronposti teel. Samuti on neil mobiiltelefon ja satelliittelevisioon ning nad kasutavad infoajastu hüvesid. Näiteks pälvis jalgpalli MMi ajal õdede seas suurt tähelepanu Itaalia ja Mehhiko vaheline matš, sest kloostris elab ka üks Itaalia ja kaks Mehhiko päritolu nunna. Ülejäänutest on üks pärit Eestist ning neli Indiast.

India kristlikust perekonnast pärit õde Vimala töötab parasjagu vastuvõtulaua taga, tervitab külalisi esimesena rõõmsa naeratusega ning mõistab eesti keelt rääkida.

Naeratusega näol liiguvad ka teised õed ja viskavad vahel naljagi. Naermine pole birgitiinidele patt ja kloostrit ei saa vastupidiselt ilukirjanduses levinud kujundile kuidagi rusuvaks või süngeks pidada – see on heledates toonides ja valgusküllane ning õhkkond sõbralik. Õde Debora lausus, et meeldiv õhkkond on võibolla peamisi põhjuseid, miks külastajad ikka ja jälle tagasi tahavad tulla, nii ööbima kui ka konverentse pidama.

Juba ordu asutaja Püha Birgitta ütles, et nad peavad elama ise loodud vahenditest ning nagu paljudel teistel kloostritelgi, on birgitiinide elatusallikaks külalistemaja pidamine. Hotelli teenindamine täidab kaheksa inimese palvuste vahele jääva tööpäeva ja tegemist jääb ülegi, tõdevad õed. Nii palju kui võimalik teevad nad majapidamises ise ära.

Külaliste tarvis on neil 20 ühe-, kahe- ja kolmekohalist tuba, igaühes vannituba, WC, telefon ja internetiühendus. Sisustus on tubades lihtne – täispuidust kapp, kirjutuslaud ja tool, siniste katetega voodid, tugitool. Umbes samasugustes oludes elavad muide ka õed ise, mitte neljaruutmeetristes pugerikes, nagu varem ajalehes kirjutatud.

Vastu võtab klooster kõik, kes soovivad seal ööbida, olenemata tulija usutunnistusest. Kahekohaline tuba üheks ööks maksab 900 krooni.

Külalistel on võimalik osaleda ka nunnade jumalateenistustel, ent seda kasutavad vähesed, nendivad õed.

Küll aga satub aeg-ajalt kloostri värava taha naisi, kes soovivad sinna päriseks elama minna. Siis vestleb kloostriülem temaga ja kui selgub, et tahtmine on tõsine ning soovija aastatepikkuse katseaja läbi teeb, saab temastki nunn. Praegu on kloostris üks selline katseajal elanik, õde Esmeralda.

Birgitiinid ei välista, et ühel päeval ühinevad nende kloostriga ka orduvennad.

Eda Post

Märkmed: