Heiki Suurkask

USA astronoomide leitud taevakeha Quaoar, mis teeb tiiru ümber Päikese 288 aastaga, paikneb kaugemal kui seni kaugeimaks peetud planeet Pluuto.

Ometi on veel vara lugeda uut taevakeha Päikesesüsteemi 10. planeediks, teadlased on Quaoari tõttu hakanud hoopis üha enam kahtlema Pluuto planeedistaatuses.

Quaoar on suurim avastatud keha Päikesesüsteemis alates Pluuto leidmisest 1930. aastal, võimaliku planeedi või asteroidi läbimõõt on 1280 kilomeetrit, seega on ta väiksem nii Pluutost kui ka Kuust. Ta paikneb Maast umbes 6,5 miljardi kilomeetri kaugusel.

Võimalik kirstunael pluuto planeedistaatusse. Jäine Quaoar tiirleb ümber Päikese orbiidil, mis on korrapärane nagu ka teistel siinsetel planeetidel, välja arvatud Pluuto. Quaoar tiirleb ilmselt ümber oma telje, peegeldades tagasi umbes 10 protsenti talle langevast valgusest. Tegemist on kaugeima teleskoobis nähtava kehaga Päikesesüs-teemis.

“Quaoari avastamine lõi viimase naela Pluuto planeedistaatuse kirstu,” kuulutas ajaleht Washington Post. Täna loeksid astronoomid Pluuto vaid Kuiperi vöösse kuuluvaks, kus on kõiksugu jäänuseid Päikesesüsteemi tekke aegadest, eraldiseisvaks planeediks teda enam ei peetaks.

Aastakümneid on harjutud nägema Pluutot just Päikesesüsteemi üheksanda planeedina. Pluuto orbiit on aga ellipsikujuline, kusjuures aeg-ajalt asub ta Päikesele isegi lähemal kui kaheksas planeet Neptun.

Quaoar loeti esialgu vaid Kuiperi vöösse kuuluvaks asteroidiks, kuigi ta on suurem kui kõik seni avastatud asteroidid kokku. Viimase kümne aastaga on Kuiperi vöös leitud juba vähemalt 500 taevakeha.

Uuel taevakehal indiaani-jumala nimi. Quaoari avastasid California tehnoloogiainstituudi astronoomid Mike Brown ja Chad Trujillo juba 4. juunil Palomari mäel asuva teleskoobiga võetud pildil, kuigi nad nägid vaid ähmaselt helendavat punkti. Seejärel vanu pilte üle uurides suutsid nad sama taevakeha leida isegi juba 1982. aastal võetud fotodel.

Brown suutis orbiidil asuva kosmoseteleskoobi Hubble abil ka Quaoari läbimõõdu välja arvutada. Esialgse nime sai taevakeha Los Angelese aladel elanud tongva indiaanihõimu jumala järgi, kuigi ametlikult on ta nimi siiani vaid 2002 LM60. Senised Päikesesüsteemi planeedid kannavad aga antiikaja jumalate nimesid.

Märkmed: