Linnas kõnnib mees, kes tööpäeva keskel astub sisse ajalehtede ja -kirjade toimetustesse, kirjastustesse, lükkab jalaga lahti mõne õlletoa ukse, ruttab siis näitusele või kontserdile, räägib valju häälega, viskab (vahel lõikavalt teravat) nalja ja mõnikord ka kirjutab. Kirjutab palju ja hästi. Vahel ka seda, mis kästi (näiteks lööklaulude tekste).
Ta õlgadeni juuksed, rinnuni habe ja must barett torkavad silma ja vast iga omamaalane teab — sealt tuleb Ott Arder: kolmanda põlve intelligent, luuletaja ja viljakas tõlkija.
Taasiseseisvumine on Eestit palju muutnud. Okupatsiooni lõpp, mis vabastas eestlase nõukogude sunnismaisusest, avas uksed demokraatlikku maailma (ja need uksed liiguvad tänini vabalt mõlemale poole), andis probleemides vaevlevale väikerahvale uued arengusuunad. Mõneteistkümne aastaga on loodud läänemallile lähenev iseseisev väikeriik (kahjuks ka oma sovjetliku taagaga, aga samuti demokraatiale iseloomulike heade ja halbade võimendatud kõladega).
Loomulikult on muutunud inimesedki.
Sovjeti eliit mugandus äri- või riigiteenistuse maailma, ametnikud ajasid oma rida edasi. Huvitaval kombel hõrenesid boheemlaste read: senised kombed jäeti, mõni läks poliitikasse, teine ärimaailma, kolmas sukeldus kõrini loometegevusse, andmata möllamisele ruumi. Mitmed on hiljem boheemluse rivvi tagasi tulnud... Otist seda öelda ei saa: oma kohta on ta järjekindlalt hoidnud. Urisejate-torisejate suhtes on tal oma seisukoht: ainult könnil pole vaenlasi!
Ja ometi! Nähtavasti selle loo ilmumise päeval on Eesti (paraku napiks jäänud) raamatuäride lettidel tema uus luulekogu.
Ei oleks aus meie kultuuri suhtes, kui Kanadas elav eestlane Ott Arderi loomingust maiku ei saaks. Nii sai arutatud, kui lugemisteatri ILUTULI loomine kõne alla tuli. Esialgu otsisime katust. Selle leidmine täna ja Torontos polnud just lihtne. Põhjusi ei tahaks esile tuua: iga organisatsioon teab oma probleeme.
Lahendus tuli sealt, kust nähtavasti juba traditsioone arvestades tulnuks alustada: Tartu College’i Kultuurikomitee võttis lugemisteatri oma laia hõlma alla.
ILUTULI tuleb publiku ette Ott Arderi loominguga 13. veebruaril (mis ka reede!) kell 19.00 Tartu College’i suures saalis.
Kava sisaldab luuletekste teostest „Valge raamat“ ja „Tähetolgus & tähe(d)tolmus“ ning heliplaadi „Maasikad“, kus Rein Rannapi viisistatud Ott Arderi tekste laulavad Eesti Raadio Laululapsed. Esineb ka laulja Viljo Tamm, kes elavas ettekandes toob saali Arderi hõngu. Luulet loevad Killi Mirka, Eda Oja, Laas Leivat ja Arho Tuhkru. Seintel A. H. Vahtra maale aastast 2004, nende seas Ott Arderile seatud „Pill“.
Uksed avatakse juba kell 17.30. Pileti ($ 12.-) lunastanuil on võimalik nautida kohvilauda (hind pileti sees) ja tasulist baari. Siin saab Viljo Tamme uhiuue heliplaadi muusika taustal seltskondlikult juttu ajada, kuni saali kutsutakse. Baar ja kohvilaud on avatud ka vaheajal. Lugemisteater ILUTULI ootab ja lubab omalt poolt valentinipäeva eelõhtule sobivat meeleolu.
Kui meid saadab publikumenu ja omad väljaminekud tasa, siis ILUTULI tahab puhastulu jagada poeedi ja Põltsamaa kiriku vahel.
Kohtumiseni.
Poeet
Kultuur
TRENDING
