Eesti idapoolsel rohelisel piiril on ebaseaduslike piiriületuste arv tänavu võrreldes mullusega hüppeliselt kasvanud, samas kinnitavad piiriametnikud, et saavad töökoormuse kasvuga hakkama.
Tänavu viie kuu jooksul avastas politsei- ja piirivalveamet (PPA) idapiiril 71 ebaseaduslikku piiriületust 140 piiririkkujaga, samas kui mullu samal perioodil avastati 43 juhtumit ja 93 ebaseaduslikult piiri ületanud isikut.
Piiririkkumistest ebaseadusliku sisse- või läbirände eesmärgil toimus käesoleva aasta viie kuu jooksul 11 ebaseaduslikku piiriületust ja avastati 28 piiririkkujat, möödunud aastal viie kuu jooksul vastavalt 8 juhtumit ning 17 isikut, selgub PPA andmetest.
Ebaseadusliku rände juhtumeid avastati tänavu viie kuu jooksul kokku 123, milles tuvastati 201 ebaseadusliku rändega seotud välismaalast. Ebaseaduslikest sisse- või läbirändajates moodustasid valdava enamuse Venemaa, Ukraina ja Gruusia kodanikud, vastavalt 27, 17 ja 13 isikut.
Piiripunktides tuvastati ebaseaduslikult rändelt valdavalt Venemaa kodanikke, kes püüdsid siseneda Euroopa Liitu viisadega, mille taotlemisel oli esitatud väärandmeid oma reisi eesmärgi kohta. Piiripunktide vahelisel alal tuvastati ebaseaduslikult piiriületuselt Vietnami kodanikke ning Eestis ebaseaduslikult viibimiselt või töötamiselt Moldova kodanikke.
Sarnaselt eelnevatele aastatele avastasid ametnikud tänavu viie kuu jooksul ligi 70 protsenti ebaseadusliku rände juhtumeid piiripunktides, 39 protsenti ebaseadusliku rände juhtumitest avastati õhupiiril ehk Tallinna lennujaamas Põhja prefektuuri vastutusalas ning 32 protsenti maismaapiiril, enamus Narva maantee piiripunktis Ida prefektuuri vastutusalas.
Peamiseks isikute rände mooduseks on jätkuvalt viisa väärkasutused, mis moodustavad 58 protsenti kõigist ebaseadusliku rände moodustest. Valdava osa selle mooduse kasutajatest moodustasid Venemaa ja Ukraina kodanikud.
PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme märkis, et üha suurenevaks trendiks ebaseaduslikus sisse- või läbirändes on viisade väärkasutamine ehk inimesed ütlevad saatkondades või konsulaaresindustes viisasid taotledes oma reisi eesmärgina tegelikkusest erinevad eesmärgid.
«Nii juhtubki, et kui ametnikud piiril inimesi küsitlevad, siis selgub, et näiteks turismi eesmärgil Tallinna külastamise asemel soovitakse tegelikult minna hoopis mõnda teise Euroopa Liidu riiki ajutiselt või püsivalt elama või töötama,» rääkis Neider-Veerme BNS-ile.
Ohtliku teekonna ja ebaseadusliku piiriületuse piiripunktide vahelisel alal võtavad Neider-Veerme sõnul enamasti ette inimesed Vietnamist ja Sudaanist. «Uute kodakondsustena on selle aasta jooksul piiririkkumiselt tabatud Nepalist ja Indiast pärit inimesi,» lisas Neider-Veerme.
Võrreldes eelmise aastaga on surve piirile kasvanud, kuid PPA kinnitusel saavad piirivalvurid selle koormusega hakkama. Eesti-Vene piiri väljaehitamise tulemusena paraneb ühtlasi piirivalvurite võime tuvastada, avastada ja kinni pidada piiririkkujaid.
Lisaks korrastatud ja väljaehitatud piiriribale on PPA kinnitusel piiriületuste avastamiseks vaja kaasaegseid vahendeid ja seadmeid ning uutes oludes ja uute süsteemidega toimetulevaid mehitatud kordoneid. PPA on seadnud eesmärgiks, et piirirajatiste väljaehitamine peab algama 2016. aastal ja kogu Eestimaa ja Venemaa vaheline kagupiir peaks olema valmis hiljemalt 2019. aastaks.
«Oleme kindlad, et piiril ehitustööde lõppemisel saame moodsaimad ja piiri valvamist parimal viisil toetavad süsteemid, mis toimivad hästi kindlakäeliste ja uutele tingimustele vastava väljaõppe saanud piirivalvurite juhtimisel,» lisas Neider-Veerme.
