Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas esmaspäeval eelnõu, mille vastuvõtmisel toimub Euroopa Liiduga ühinemist käsitlev rahvahääletus 14. septembril 2003 ja sellel esitatakse üks küsimus.
Eelnõu järgi küsitakse referendumil "Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?". Sedelil on ka põhiseaduse täiendamise seaduse tekst.
See tänavu mais riigikogu 74 liikme poolt algatatud eelnõu soovitab põhiseadusele lisada kolmanda akti. Selle akti esimene paragrahv ütleb, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Teine paragrahv lisab, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse põhiseadust arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Akti kolmas paragrahv sätestab, et seda seadust saab muuta ainult rahvahääletusel ja neljas, et ta jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist, teatas BNS.
Põhiseaduskomisjon pakub sedelile, mille vormi kinnitab lõplikult valimiste keskkomisjon, kaks ruutu -"jah", teine "ei".
Komisjoni keskerakondlasest esimees Indrek Meelak meenutas, et Eesti esitas taotluse ühinemiseks Euroopa Liiduga 28. novembril 1995. Taotluse alus oli riigikogus sama aasta augustis ühehäälselt heaks kiidetud Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline Euroopa leping. Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga algasid 31. märtsil 1998. Euroopa Liidu laienemise peaks otsustama sel nädalal Kopenhaagenis peetav tippkohtumine.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Nussan Masturbajev13 Dec 2002 12:13
Kle, ülikooli diplom ei naita ju veel haritust.... eesti pollumajandusakadeemia lopetanud on ka korgharidusega. parandan sind - eu toetus on just enamalat edukate inimeste poolt. sest see oleks kontingent, kes naeks kohe oma elatustaseme kasvu. abirahade - on nad saksamaalt voi mujalt - saamine votab veel palju aega. eu'ga liitumine ei tahendaks alguses kindlasti mitte eestlaste sissetulekute yhtlustumist vaid kindlasti muutuksid kaarid rikaste ja vaeste eestlaste vahel veel suuremaks. Nii et vaide, et mingid poolearulised ja madalapalgalsied ja venelased EUd toetavad - anna andeks, on abusrdne!
Huviline13 Dec 2002 08:12
Loomulikult on ta teine kusimus aga ta kukkub EL liitumis kusimuse alla. Muidu EL ei pakku Eestil midagi uut. Nii palju kui tahame uskuda et venemaal ei ole enam Eesti vastu huvisi, meie peame ikka oleme ettevaatlikud. Kui Teie lugesite venemaa valisministri viisidist ja Tema noudmistest, siis ma aravn et on ikka pohjust meie suurt naabert karta.
Huvilisele12 Dec 2002 14:13
See on teine küsimus, kas on reaalne enam arvata et Venemaa on Eesti suurim vaenlane. Olukord on väga muutunud viimasel aastal ja Läänemaa suurimad vaenlased on nüüd islamistid. Venemaa kardab neid sama palju kui USA ja mõlematel riikidel on suur islamiusuliste viises kolonn kes nende maades elab. Ega USA ei soovinud et Balti riigid saaksid NATOsse selleks et neid kaitsta vaid selleks et nad soovivad baase kui tuleb suurem sõda. Samal ajal on see küsimus et kui kaua saab USA kesta sõjalise impeeriumina ja millal nad ajavad ennast sellega pankrotti.
Keerulised ajad, eks vaatame mis juhtub.
Loe kõiki kommentaare (20)