Kas tõesti kestame üle aja?
Esitame küsimuse, kuidas jääme ajaloos püsima ja kuidas vaadatakse meie tegevuse ja elukogemuste peale tulevikus? Kas oleme nagu hääbuv tolmukübe, mida ajalooraamatud vaevalt käsitlevad või suudame jäädvustada ka niisugust ajaloolist jutustust, millel on isiklik ja huvitav nägu? Kas üksiku inimese elu peab kaduma kirjutatud ajaloo käsitlusest, kui huviorbiidis on suured, riiklikud sündmused?
Viimastel aastakümnetel on akadeemiline maailm hakanud üha enam tähelepanu pöörama just tavainimeste kogemustele ja elulugudele ajaloo keerises. Lääne ülikoolides on loodud kultuuriuuringute keskusi ja õppetoole, kus tegeldakse elulookirjelduste ja autobiograafiate mitmekülgse analüüsimisega. Võiks koguni öelda, et tavainimese elulugude kogumine, avaldamine ja nende teaduslik uurimine on akadeemias praegu aktuaalne ja „kuum” teema.
Selles suhtes on Toronto eesti kogukonnal olnud õnne, sest viimastel aastatel on siin Eesti Õppetooli juures professorina töötanud kirjandusteadlane dr. Tiina Kirss, kelle juhendusel on lisaks eesti keele ja kirjanduse õpetamisele algatatud mitu elulugude kirjutamise gruppi. Tiina Kirss on elulugude uurimise valinud oma erialaks kirjandusteaduse kõrval. Eesti elulugudest on ilmumas mitu ingliskeelset raamatut ja väljaannet, mis on Tiina Kirsi koostatud, toimetatud ja varustatud tema teaduslike eessõnadega. Seal tutvustatakse laiemale publikule eesti elulugusid ja lähiajalugu, Siberi kogemusi, küüditamisi ja okupatsioone ning ka meie, endiste pagulaste, läbielamusi.
Meile Põhja-Ameerikas ongi olulisem Tiina Kirsi tegevus elulugude kirjutamise rühmades, kus tema juhendamisel on valmimas mitu autobiograafiat. Äsja ilmus „Mälutunglad II” korralikus raamatuköites, milles loodetavasti on ka materjali edaspidiseks ingliskeelseks väljaandeks. Oluline on, et eesti rahvusgrupi hääled ja kogemused jõuavad Kanada lähiajaloo mitmekultuursesse mosaiiki, aga samas ka eestlaste ajalooteadvusse kodumaal. Viimasest võiks nimetada õppetooli projekti koostöös Viljandi kultuurikolledzhi õpilastega, kes Torontos intervjueerisid kohalikke eestlasi. Raamat ilmub sarjas „Eesti elulood” Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena.
Õppetooli juhatajal dr. Jüri Kivimäel ja dr. Tiina Kirsil on koostööprojektina teoksil ingliskeelne eesti elulugude võrdlev uurimus ühe suguvõsa kontekstis, kus erinevate põlvkondade kogemusi tõlgendatakse laiemas ajaloolises ja kultuuriloolises raamistikus. Loodetavasti saab sellest ja teistest analoogilistest väljaannetest sari Toronto ülikooli prestiizhikas kirjastuses.
Kuivõrd selline õppejõudude koostöö ja meie kogemuste jäädvustamine pikas perspektiivis võimalikuks osutub, oleneb sellest, kas eesti ühiskond on valmis toetama Toronto Eesti Õppetooli juures teise professuuri loomist. Tiina Kirsi tööleping lõppeb 2005. aastal, kuid Toronto Ülikooli poolt on antud põhimõtteline hindav nõusolek tema tegevusele akadeemias. Teise professuuri loomine aga eeldab, et meie eesti ühiskond on valmis moodustama rahalise sihtkapitali umbes kahe miljoni dollari ulatuses, lisaks Eesti Õppetooli Sihtasutuse poolt 1984. aastal Toronto Ülikooli juurde loodud Usaldusfondile. Praegune fond, mida valitseb ülikooli vastav osakond, rahastab meie õppetooli jooksvaid programme, kuid kokkulepe kohustab ülikooli ülal pidama ainult ühte, s.o. õppetooli juhataja alalist töökohta. Teise alalise töökoha loomiseks vajame täiendavat algkapitali. Ülikoolile ei pea tervet summat korraga üle kandma, kehtivad on Õppetooli Sihtasutusele antud juriidilised lubadused.
Allakirjutanud esitavad üleskutse eesti ühiskonnale aidata leida isikuid, kellel oleks südameasjaks materiaalselt toetada õppetooli praegust tegevust, meie pagulaselulugude ja Eesti kogemuste salvestamist ja teistele tutvustamist. Annetajad saavad oma ja/või oma perekonna nimed ja elulood sel teel jäädvustada.
Annetusi on võimalik teha kingina sularahas Eesti Õppetooli Sihtasutusele (Chair of Estonian Studies Foundation) lisades, et see on teise professuuri loomiseks, kusjuures annetajale väljastatakse raha laekumisel tulumaksuvaba tõend. Annetada on võimalik ka kinnisvara, kas otsese absoluutse kingina või kingina, mida kinkijal on õigus kasutada kuni oma elu lõpuni. Samal ajal väljastatakse annetajale tulumaksu tõend kinnisvara turuväärtuse ulatuses. Annetajale jääb ka võimalus teha annetus oma testamendi alusel, jättes kas sularaha, kinnisvara või muud vara Eesti Õppetooli Sihtasutusele. Vajaduse korral pakub Eesti Õppetooli Sihtasutus abi annetajatel üleskerkinud juriidiliste küsimuste suhtes. Laekumised paigutatakse eraldi arvele ja kasutatakse ainult Eesti Õppetooli teise professuuri loomiseks ja/või Tiina Kirsi kontrakti jätkamiseks.
Lähemaks informatsiooniks pöörduge Vaike Külveti poole telefonil: (416) 925-6552; või kirja teel: Chair of Estonian Studies Foundation, Tartu College, 310 Bloor Street West, M5S 1W4, Toronto, Ontario, Canada.
Jüri Daniel, Hellar Grabbi, Thomas Heinsoo, Maie Ilves, Peeter Ilves, Anu Jõe, Merike Kalm, Urve Karuks, Juta Kitching, Jüri Kivimäe, Vaike Külvet, Tõnis Laar, Ellen Leivat, Laas Leivat, Irene Loosberg, Paavo Loosberg, Talvi Maimets, Olev Maimets, Edgar Marten, Ivar Nippak, Laine Pant, Ago Peters, Tea Peters, Udo Petersoo, Mart Pikkov, Jaan Puhvel, Madli Puhvel, Elle Puusaag, Jüri Puusaag, Lilian Puust, Jaak Rakfeldt, Epp Raun, Toivo Raun, Jaan Roos, Thomas Salumets, Debbie Corrigan Sepp, Toomas Sepp, Eda Sepp, Vello Sermat, Keto Soosaar, Vello Soots, Mare Taagepera, Rein Taagepera, Elmar Tampõld, Andres Taul, Kaja Telmet, Tiit Telmet, Tiit Tralla, Jaan Timusk, Tiina Timusk, Tõnu Toome, Tarvo Toomes, Olev Träss, Maret Truuvert, Mare Valgemäe, Mardi Valgemäe, Frida Vihma, Johannes Vihma, Hille Viires.
PÕHJA-AMEERIKA EESTLUSE TULEVIK JA TORONTO EESTI ÕPPETOOL (2)
Eestlased Kanadas | 26 Dec 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Totalitaarrešiimid pole asjata püüdnud väärata rahvaste ajaloolist mälu .Ajalgu korduvalt ümber kirjutades ja kohendades vastavalt poliitilistele vajadustele on terveid generatsioone üksteisest eraldatud .
Teie suurepärased raamatud ja ülevaatenäitused tehtust pole piisavad , et säiliks ajalooline mälu ja seeläbi ka Eesti etnose järjepidevus Teie uuel kodumaal . Selleks on hädavajalik keskse muuseumi loomine .Miks pole seda seni veel tehtud ? Seda peaksite küsima nii Eesti , kui Kanada valitsustelt . Kuna mõlemad peaksid olema vähemalt auvõlglased Teie ees .
Moodustab ju Teie elutöö väärika panuse Kanada riigi sotsiaaal-majanduslikus arengus tänapäevaseks juhtivaks tööstusriigiks maailmas . Rikastades Eesti kultuuri ja teadusmaailma , hoides ja võideldes ajaloolise järjepidevuse säilimise eest on Teie panus olnud hindamatu ja aegumatu .Seda väärtuslikku kildu Eesti ja Kanada ajaloost tuleks säilitada .
Ükskõik millist mesijuttu nii Teie , kui siinpoolsed poliitikud ka ei räägiks , jättes rajamata muuseumi , on nende üldine väärtus null .Ka igasugune viivitamine oleks juba nüüdseks kurjast .Kindlasti oleks suureks abiks Teie koguduste juhtide sellesuunaline , ühemõtteline tegutsemine , et valmiks (näiteks) järgmiseks ESTO-ks Kanada -Eesti muuseum .
Lugupidamisega, soovides Teile kõigile häid pühi !
Ivo
Teie suurepärased raamatud ja ülevaatenäitused tehtust pole piisavad , et säiliks ajalooline mälu ja seeläbi ka Eesti etnose järjepidevus Teie uuel kodumaal . Selleks on hädavajalik keskse muuseumi loomine .Miks pole seda seni veel tehtud ? Seda peaksite küsima nii Eesti , kui Kanada valitsustelt . Kuna mõlemad peaksid olema vähemalt auvõlglased Teie ees .
Moodustab ju Teie elutöö väärika panuse Kanada riigi sotsiaaal-majanduslikus arengus tänapäevaseks juhtivaks tööstusriigiks maailmas . Rikastades Eesti kultuuri ja teadusmaailma , hoides ja võideldes ajaloolise järjepidevuse säilimise eest on Teie panus olnud hindamatu ja aegumatu .Seda väärtuslikku kildu Eesti ja Kanada ajaloost tuleks säilitada .
Ükskõik millist mesijuttu nii Teie , kui siinpoolsed poliitikud ka ei räägiks , jättes rajamata muuseumi , on nende üldine väärtus null .Ka igasugune viivitamine oleks juba nüüdseks kurjast .Kindlasti oleks suureks abiks Teie koguduste juhtide sellesuunaline , ühemõtteline tegutsemine , et valmiks (näiteks) järgmiseks ESTO-ks Kanada -Eesti muuseum .
Lugupidamisega, soovides Teile kõigile häid pühi !
Ivo
Tuleb kindlasti kirja panna meie minevikku ja toetada Toronto Eesti Õppetooli juures teist professuuri loomist. Osa artikli pealkirjast "Põhja-Ameerika eestluse tulevik..." paneb mõtlema laiemal teemal. Siis kui pagulaste generatsioon paratamatult kaob meie seast, kuidas meie ühiskond muutub? Kas me ei tahaks juba ette arutada, et kuidas me säilitame olulisemad ühiskondlikud struktuurid? Kuhu jääb meie siinsete esivanemate teadmised ja kuultuursed varad? Kahjuks, muuseumi meil ei ole. Ajalooliselt väärtuslik käsitöö ja ajalugu jääb aja jooksul meie lastele ja lastelastele kadunuks. Ja kas saame midagi muud teha, et säilitada eesti keelt nooremate seas? Palju oleks arutada ühiskondlikul pinnal. Mina arvan, et Eestlaste Kesknõukogu Kanadas võiks korraldada midagi sarnast nende Organisatsioonide Kongressile, aga foorum peaks võimaldama eraisikutel sõna võtta (kõik ei kuulu organisatsioonidesse).
Eestlased Kanadas
TRENDING
