Pärast Venemaa allveelaeva eilset laskumist Põhja-Jäämere põhja võivad ka teised Arktikas maad omavad riigid hakata pretendeerima sealsetele maavaradele.

Venemaa lipu merepõhja viimist võib pidada sümboolseks nõudeks see maa-ala enda valdusesse saada, vahendab Reutersi videolõik.

Kanada võimude hinnangul käituti nii viimati 15. sajandil, tänapäeval polevat lipu paigaldamise kaudu territooriumi enda omaks kuulutamine enam sobiv viis.

Vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele on lisaks Kanadale veel USA-l, Norral ning Gröönimaa kaudu ka Taanil Arktikas riikide piiridest 320 kilomeetri kaugusele ulatuv majandustsoon.

Kuid Venemaa püüab tõestada, et nende territoorium ja põhjapoolus asuvad tegelikult ühel ja samal mandriserval. See lubaks venelastel kuulutada maavarade poolest rikka piirkonna enda omaks.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Kanada avaldust siiralt üllatavaks, lisades, et Venemaa on mandriservaga seotud küsimuses alati oma tegevuses lähtunud rahvusvahelise mereõiguse normidest.

«Meie lippudega ei loobi,» rõhutas minister Lavrov. Tema hinnangul on võimalik tõestada, et vaidluse all olev ala kuulub Venemaale.

Seni pole ühelgi riigil põhjapooluse haldamise osas ainuõigust olnud, sest siiani on piirkonnaga seotud küsimuste üle otsustanud vastav rahvusvaheline komisjon. See ei ole aga alaga piirneval viiel riigil takistanud salaja seal uuringuid tegemast.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Märkmed: