Kommunistlik Põhja-Korea teatas 9. oktoobril, et pani toime maa-aluse tuumakatsetuse, vallandades sellega rahvusvahelise pahameeletormi. Korraks unustati kõik erimeelsused ja suurriigid (ka Pyongyangi suurim liitlane Hiina) näitasid oma hukkamõistuga harukordset üksmeelt. Muidugi, ega sõnad pruugi tähendada veel tegusid. Põhja-Korea toetuseks astus ainsana välja vaid samuti tuumaambitsioone harrastav Iraan, kes jälgib nüüd hoolega sündmuste edasist arengut.
Katsetus pandi toime Põhja-Korea kirderannikul Hwadaeris, selle edukuse suhtes on aga ekspertidel erinevaid arvamusi.
Vene kaitseministeeriumi hinnangul oli kindlalt tegemist tuumapommikatsetusega, mille võimsus oli umbkaudu sama tugev kui see, mis 61 a tagasi Hiroshima hävitas.
Seismilisi laineid uurinud Jaapani ja Lõuna-Korea spetsialistid hindasid plahvatuse nõrgemaks — võrdseks kuni tonni trotüüli lõhkamisega.
Mõnede asjatundjate arvates võis pomm vaid osaliselt lõhkeda ja katsetus ebaõnnestus.
Teisipäevane Washington Times teatas aga, et USA luureteenistuste esialgsetel andmetel ei korraldanudki Põhja-Korea tuumakatsetust, sest selle tugevus ei küündinud tüüpilise tuumaplahvatuse võimsuseni. Nii et siis bluff?
Toimunule polegi kohe võimalik lõplikku hinnangut anda, sest tulemuste kinnitamiseks kulub kuni 2 nädalat; seda enam, et kohapeal pole võimalik proove võtta. Nii või teisiti — Põhja-Korea näitas taas oma arrogantsust ja ülbust, viies katsetuse läbi hoolimata sellest, et ÜRO Julgeolekunõukogu oli tal palunud seda mitte teha.
Meenutagem, et Põhja-Korea nõustus septembris 2005 kuuepoolsetel läbirääkimistel tuumaprogrammi lõpetama, ent taganes kokkuleppest juba järgmisel päeval. Seejärel nõudis ta pidevalt kõikvõimalikku abi ja soodustusi. Tänavu juulis katsetas ta kaugmaarakette. Infoagentuuride teateil võib Põhja-Korea lähiajal veelgi tuumakatsetusi korraldada.
Lõuna-Korea president Roh Moo-Hyun tõdes, et tuumakatsetus on pöördepunktiks, mis võib lõpetada Lõuna-Korea nn päikesepaistepoliitika — aidata puudustkannatavat Põhja-Koread ja tihendada viimasega sidemeid. Jaapan teatas kolmapäeval rangete sanktsioonide kehtestamisest Põhja-Korea vastu. Lõuna-Koreas ollakse eriti mures, seal toimuvad lakkamatud meeleavaldused.
Kuid pommikatsetuse pommuudis pole mitte halb ainult Põhja-Korea naabritele, vaid kogu ülejäänud maailmale.
ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis 10. oktoobril hukka Põhja-Korea tuumakatsetuse ning kaalub edasisi samme, mis võiksid Põhja-Koread korrale kutsuda.
Pole kahtlust — Põhja-Korea „kallis juht ja õpetaja“ Kim Jong-Il on puhtakujuline väljapressija ja manipulaator. Me ei tea kuigi palju selles kommunismikantsis toimuvast.
Sun'i kolumnisti Peter Worthingtoni sõnul kahvatuvad nii stalinlikud GULAGid, holokaust kui ka Rwanda ja Kambodzha genotsiididid Põhja-Korea orjalaagrite õuduste kõrval. Niisuguse riigi käsutuses on siis nüüd tuumarelv. Tõesti — hirmuäratav perspektiiv.
Kim Jong-Il näib uskuvat, et õnnestunund tuumapommi katsetus pakub talle kaitsvat tekki, mille all ta võib endale kõike lubada ning kogu Korea poolsaart, aga võibolla isegi kogu maailma oma hirmu all hoida.
Kuidas sellele vastata? Sõjalise löögiga on muidugi lootusetult hiljaks jäädud ja seda ei peeta otstarbekaks, kuna nii võiks valada vaid õli tulle. Ähvardustele ja manitsustele Põhja-Korea aga teatavasti ei reageeri.
Kõigi silmad on pööratud nüüd Hiinale, sest viimasest oleneb Põhja-Korea kui riigi edasine eksistents — just sealt tuleb punariigi toit, kütus, valuuta jm hädavajalik. Hiinal on aga omakorda hea võimalus näidata ülejäänud maailmale, et ta on usaldusväärne suurriik.
Põhja-Korea tähtsuselt teiseks meheks loetav Kim Yong Nam ütles kolmapäeval, et võimalike uute tuumakatsetuste korraldamine sõltub Ameerika Ühendriikide poliitikast. Võimalikke edasisi sanktsioone vaadeldakse tema sõnul aga kui sõja väljakuulutamist Põhja-Korea vastu, millele lubatakse reageerida vastulöökidega.
Põhja-Korea paneb proovile maailma kannatuse
Arvamus
TRENDING
