Lõuna-Korea uudisteagentuuri Yonhap teatel tulistas kommunistlik riik kaks lühimaaraketti õhku idarannikul asuvast baasist, üks neist oli maa-õhk tüüpi, teine laevade tabamiseks mõeldud.
ÜRO diplomaadid alustasid samal ajal tööd, et jõuda kokkuleppele uue resolutsiooni osas, millega karistada Põhja-Koread eilse tuumakatsetuse pärast. Ka seejärel tulistas kommunistlik riik välja kolm lühimaaraketti.
Esmaspäeva hilisõhtul arutas USA president Barack Obama tõsist teemat nii Jaapani kui Lõuna-Korea liidritega.
Küsimus on aga selles, milliseid sanktsioone võiks ja saaks veel niigi suletud riigi vastu kehtestada ja kas need suudaksid veenda Pyongyangi loobuma vastasseisust ja naasma läbirääkimistele.
Lääne diplomaadid jälgivad tähelepanelikult ka seda, kas sanktsioone oma traditsioonilise liitlase vastu toetab Hiina juhtkond, mis on seni tõrkunud rangemate meetmete kehtestamisel, kuna need võivad Pekingi hinnangul olukorda veelgi destabiliseerida.
ÜRO Julgeolekunõukogu eilsel erakorralisel nõupidamisel väljendati siiski tugevat vastasseisu ja hukkamõistu Põhja-Korea sõjakale musklinäitamisele ning praegu eesistuja kohuseid täitev Venemaa kinnitas, et see on selges vastuolus resolutsiooniga, mis võeti vastu pärast riigi esimest tuumakatsetust 2006. aasta oktoobris.
USA suursaadik ÜRO juures Susan Rice kinnitas, et Washington tahab «rangeid meetmeid». Briti suursaadik sir John Sawers selgitas, et nõukogu otsustas tegutseda kahes etapis, esmalt tehti hukkamõistev avaldus ja siis hakatakse koostama resolutsiooni.
Põhja-Korea võimud ähvardasid juba eelmisel kuul teha uue tuumakatsetuse ning lubasid kasutusele võtta ka muud enesekaitsemeetmed. Pyongyang oli siis pahane ÜRO Julgeolekunõukogu avalduse pärast, mis mõistis hukka kuu alguses toimunud Põhja-Korea kaugmaaraketi stardi. Põhja-Korea võimude väitel viisid nad kanderaketiga orbiidile rahuotstarbelise sidesatelliidi Kwanmyongsong 2.
ÜRO mittesiduvas avalduses aga mõisteti tookord selgelt hukka Põhja-Korea kaugmaaraketi Taepodong-2 katsetus ja tõdeti, et tegemist oli üleastumisega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1718, mis keelas Pyongyangil kaugmaarakettidega seotud tegevuse. Selle teemal ei antud siiski välja resolutsiooni, nagu soovisid USA ja Jaapani valitsus, sest selle vastu seisid Venemaa ja Hiina juhid.
Põhja-Korea ümber olid pinged eelnevatel nädalatel märgatavalt kasvanud ning hiljuti andis Pyongyang korralduse riigist lahkuda ka ÜRO tuumajärelevalveameti vaatlejatele. Lisaks teatas Põhja-Korea juhtkond eelmisel kuul, et loobub tuumadesarmeerimise kõnelustest ning käivitab uuesti nõukogudeaegse Yongbyoni tuumarajatise.
Toimetas Liisi Poll
Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja