Tiit Tuumalu PM
Läti ja Leedu näitasid läinud nädala lõpus rohelist tuld ühise Balti filmi- ja meediakooli asutamiseks Tallinna. Loodetavasti juba järgmisest sügisest rahvusvahelist vastuvõttu alustava õppeasutuse stardirahaks on kuni 17,8 miljonit krooni, mille annab Nordic-Baltic Film Fund.

«See on nende viimane panus Balti riikide filmikunsti edendamiseks,» ütles Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Martin Aadamsoo. 1990ndatel asutatud fond lõpetab sellega oma tegevuse.

Kvalitatiivselt uus tase

Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Concordia Audentese ülikooli õppekavade baasil kavandatav riiklik kool koondaks kokku seni killustatult eksisteerinud filmi- ja elektroonilise meedia alase hariduse.

«Arvestades filmi- ja meediaõppe kõrget maksumust ja üliväikest kvalifitseeritud õppejõudude hulka, pole praegusel hajali süsteemil arenguks vajalikku potentsiaali,» kinnitas Aadamsoo.

Tema sõnul on eesmärk rajada praktilise kallakuga ja moodsa tehnikaga varustatud õppeasutus, mille lõpetajad suudaksid siseneda tööturule, ilma et peaksid hakkama ümber õppima.

«Ma ei näe põhjust, miks ei võiks sellest tulla arvestatav kool ka kogu Skandinaavia ulatuses,» viitas ta kvalitatiivselt uuele tehnilisele tasemele, mis peaks tulevikus vastama kõigile rahvusvahelistele standarditele.

17,8 miljoni krooni suurune stardiraha võimaldab ette valmistada kooli õppekavad, osta moodne tehnika ja palgata kvalifitseeritud õppejõud, sealhulgas ka tunnustatud spetsialiste välismaalt. Samuti peaks see esimesteks tegutsemisaastateks tagama finantsilise stabiilsuse.

Tõenäoliselt juba sel kevadel asutamislepingu allakirjutamiseni jõudev ja Tallinna Ülikooli kolledžina tegutsema hakkav iseseisev õppeasutus pakuks filmi- ja meediaõpet nii bakalaureuse kui magistri tasemel, esimesel juhul oleks see valdavalt eesti-, teisel juhul ingliskeelne.

«Rahvusvaheline vastuvõtt magistriõppesse algaks 2006. aasta sügisest, loodame saada vähemalt osa Läti ja Leedu riiklikust tellimusest,» sõnas Aadamsoo.

Ülesehituselt sarnaneks kool Tartus tegutseva Balti kaitsekolledžiga, kus kolm riiki on ühe valdkonna väljaõppe koondanud ühte kohta, eesmärgiks parem kvaliteet ja efektiivsem rahastamine.

«Eesti, Läti ega Leedu eraldi ei kannaks sellist kooli välja, koondumine oleks ainumõeldav samm, kui me ratsionaalselt mõtleme,» kinnitas Aadamsoo.

Ta loodab, et sellisest koolist kujuneb Eestisse rahvusvaheline tõmbekeskus, samuti peaks sellest saama üks Balti riikide loovtööstuse nurgakive.

Kooli peamiseks käimalükkajaks Eesti Filmi Sihtasutuse kõrval on Eesti TV – kumbki on reaalselt huvitatud professionaalse tööjõu olemasolust: esimene filmi-, teine televaldkonnas.

Lisaks neile kuuluvad töörühma pedagoogikaülikool, Concordia Audentese ülikool ja Eesti Filmitootjate Liit. Partneriteks on veel Eesti Kunstiakadeemia, kes plaanib tulevikus avada ingliskeelse animafilmiõppe, ning kultuuriministeerium; haridusministeerium on oma huvi tugeva filmi- ja meediakooli vastu deklareerinud juba varem.

Eesti projekt võitis

Eesti võitis õiguse asutada Balti filmi- ja meediakool Tallinna kolme riigi vahelisel konkursil, edestades kaht Läti projekti.

Žüriisse kuulusid nelja arvestatava Põhjamaade filmikooli – Helsingi kunsti- ja disaini ülikooli, Taani rahvusliku filmikooli, Stockholmi draamainstituudi ja Lillehammeris asuva Norra filmikooli esindajad.

Taotluse esitas Eesti Filmi Sihtasutus koostöös pedagoogikaülikooliga.

Märkmed: