Olev Hansalu, Carl Gustaf Mannerheim - Põhjala suurmees. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Elmatari kirjastus, Tallinn 2005, 431 lk.
Raamatu autor, osalenuna Soome jätkusõjas, ei saanud mööda minna ülemjuhatajast, marssal Mannerheimist väejuhina ja inimesena.
Olev Hansalul nõudis kümmekond aastat tööd teha, enne kui võis teose lugejaile mõeldud eessõna kirjutada 28. novembril 2004. Raamatu ilmumist ei jõudnud ta ise siiski ära oodata.
Olev Hansalu uurimuse aluseks on G. Mannerheimi sugulase Stig Jägersköldi 8-osaline memuaaride sari. Raamatu väljaandmiseks on saadud mitmelt poolt julgustust ja toetusi, nende hulgas Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustelt. Ligi kümneaastasel tööperioodil on ka saadud toetusi relvavendadelt ning Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduselt ja selle juhatuse esimehelt prof Uno Järvelalt.
Mitme Mannerheimi eluloo materjalide hulgas on ainulaadne võimalus kasutada marssali enese poolt tema memuaaridele kirjutatud sissejuhatust.
C.G.E. Mannerheim sündis krahvi pojana Varsinais-Suomi maakonnas Askaineni vallas Luohisaares 4. juunil 1867. Perekonna teise pojana sai ta vabahärra tiitli ja tegi suurepärast karjääri tollase emamaa Vene keisririigi teenistuses sõjaväelasena ja maadeuurijana kuni 1917. a keskel pöördus 50-aastasena, ratsaväe kindralleitnandi aukraadis, tagasi kodumaale. Oli esimese kolme aastakümne jooksul sõja ülemjuhataja ja kaks korda riigipea. Suri 28. jaanuaril 1951 Shveitsis, Lausanne'is 83-aastasena.
Kui 1994. a ilmus Soomes Mannerheimi elulugu, siis kirjutas ta sellele ise eessõna, mida sõjajärgses Soomes ei peetud võimalikuks avaldada. Selles hoiatatakse ida ohu eest, mis läbib punase joonena kogu Mannerheimi elutööd. Vältimaks teravusi, kirjutati memuaaridele uus, poliitiliselt neutraalsem ja lühem eessõna, mis sobivam selleaegseis oludes.
Mannerheimi elu on jagatud neljaks põhietapiks: lapsepõlv ja kasvuaastad 1867 — 1886; Keiserliku Venemaa aeg ehk tõusujooneline sõjaväekarjäär 1886 — 1917; isamaa teenimine nii ameti- kui ka eraisikuna 1918 — 1946, viimased eluaastad 1946 — 1951 ja eluaastate kokkuvõtte tegemine.
Kui tsaaririigis oli Mannerheim edukas sõjaväelane, siis alles kodumaal tõusis ta oma tegudega suurmeheks. Kodumaale naasnud kindralleitnant hakkas kõvakäeliselt Soome asjadesse sekkuma ja talupoegade vägesid organiseerima, takistades punakaardi tegevust. Võiduga tagas valge armee Mannerheimi juhtimisel Soome saamise iseseisvaks riigiks, saavutades lääneriikide-poolse Soome iseseisvuse tunnustamise ja saades rahvusvahelise demokraatliku riigi maine.
Mannerheim viis Soome jätkusõjast välja enne suursõja lõppemist pärast 1944. a saavutatud tõrjevõitu ja sellega päästis Soome iseseisvuse. Soome rahvas näitas Talvesõjaga, et rahvas seisis oma iseseisvuse kaitsel ühtse tervikuna.
Mannerheim määrati sõja lõpupoole Soome presidendiks ja ta juhtis väga komplitseeritud ajajärku Soome riigi ajaloos, viies riigi lõpuks iseseisvana rahuaega.
Mannerheimi sundis 1946. a ametist lahkuma haigus. Vanaduspäeval jätkus vastupanu haigusele ja oma memuaaride kirjutamine, elades üksikuna Helsingis ja suviti Hangös. Oma aadliseisu tõttu on tal võimalik kasutada vappi, Mannerheimil on sellel: CANDIDE PRO CAUSA CANDIDO — puhta asja eest puhaste relvadega.
Põhjala suurmehe jälgedel
Kultuur
TRENDING
