Tallinki põhiklientide soomlaste ja rootslaste silmis on firma maine nüüd saanud nii suure obaduse, et see ei saa jääda avaldumata laevareisijate hulgas.
Kui Tallinki juhtkonna liikmed 24. ja 25. oktoobri vahelisel ööl lärmasid, solvasid, alandasid, ähvardasid ja lõid oma firma töötajaid, eirasid nad sellega ettevõtte sisereegleid, aluse turvalisust ning ka seadusi – nii Eesti, Rootsi kui ka Soome omi.
Tallink Finland Oy tegevdirektor Keijo Mehtonen on arupärimistele vastanud: “tegemist ei olnud millegi erakordsega”, “kõik oli normaalne”, ”arusaamatuse võis põhjustada kultuuride erinevus ja keelebarjäär” ning kõige lõpuks “küsimus lahendatakse firma sees”.
Kultuurne matslikkus
Kas Mehtonen peab silmas Eesti, Soome ja Rootsi kultuuride erinevust? Paraku jätab ta täpsustamata, milline nendest kultuuridest kiidab heaks omavoli, laamendamise ja ähvardamise, seda enam juhtivtöötajate repressiivse käitumise oma töötajate suhtes. Või käib jutt eri firmade kultuurist? Oli ju Silja Line veel hiljuti omaette firma, enne kui Tallink ta sel suvel endale ostis, ning ehk ei ole Tallink lihtsalt jõudnud veel Silja kodulehte ümber teha.
Soomes ja Rootsis on tööstus- ja äritegevus pärast Teist maailmasõda käinud käsikäes ametiühingutegevusega ja sellest tulenevate kollektiivlepingutega ning töö- ja sotsiaalseadustega, mis on modelleerinud nii ettevõtjate kui ka kogu ühiskonna mõtte- ja suhtumisviisi. Omanike-ettevõtjate eesmärgiks on saanud odava tööjõu kulul kiiresti oma taskute täitmise asemel jätkusuutlikkus.
Põhjamaises firmakultuuris on astutud ettevõtte väärtustest samm edasi – sotsiaalse vastutuseni. Kogemus näitab, et eetilistest põhimõtetest lähtuvad ettevõtted on keskeltläbi suurema tootlikkusega, jätkusuutlikumad ja rentaablimad. Suhtumist “mina olen peremees, teie aga rämps” kohtas Rootsis viimati 1930-ndatel.
Tallinkist võib küll olla saanud Läänemere suurim laevafirma ja Eesti majandusedu lipulaev ning firma suuromanikel hetkel taskud rahast pungil, nagu Keijo Mehtonen tol kurikuulsal ööl ka Silja Symphony personalile kuulutas, aga see ei ole jätkusuutlikkuse garant.
Siinse meedia ja netikommentaaride järgi on soomlaste-rootslaste suhtumine Tallinki postsovetlike “kerjusest kuningaks” ärijuhtide tegevusse ühene. Arvata võib, et selle mõju väljendub puhkuse- ja reisiplaane tehes. On ju rootslastel võimalik sõita puhkusele heade naabrite Soome ja Eesti asemel ka näiteks maa- või lennuteid pidi Norrasse, Taani või Saksamaale; viimati mainitus, nagu Eestiski, on alkohol väga odav. Mis jääb sel juhul eestlaste trumbiks? Kultuur?