Poliitika ja kirikud
25 Feb 2011 Elle Puusaag
Möödunud nädalal toimus kaks tähelepanuväärset pühakodadega seotud sündmust: Peterburis õnnistati sisse taastatud eesti luterikirik ning Tallinnas pühitseti Lasnamäele ehitatava vene õigeusu kiriku rist. Kumbki ülalmainitud jumalakodadest pole kavandatud täitma üksnes kiriku, vaid ka kultuurikeskuse rolli.
Eesti Vabariigi põhiseaduse §40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, riigikirikut meil ei ole. Juba Eesti Vabariigi sünni ajal loobus luterlik kirik n-ö härraskiriku staatusest ja kujunes mitte riigi-, vaid vabaks rahvakirikuks. Nagu me aga vägagi hästi teame, jõuab kirikutega seonduv aeg-ajalt otsapidi ka poliitikasse või ühiskondlikku ellu.
20. veebr. toimunud Peterburi Jaani kiriku avatseremoonia oli sealsetele eestlastele tähtis sündmus, kus osales ka president Toomas Hendrik Ilves. Hävimisohus olnud hoone taastamistööd algasid 2009. a ja nüüd ongi kaunis ja haruldase akustikaga pühakoda Peterburi eestlaste käsutuses. Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten ütles, et „me oleme ehitanud eesti kultuurile ausamba Peterburi“.
1860. a. pühitsetud Jaani kirikust kujunes omal ajal meie mitmete nimekate kultuuritegelaste (Johann Köler, Nikolai Triik, Paul Burman, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias jpt.) kogunemispaik. Eesti haritlaskond omandas Neevalinnas teadmisi ja kogemusi. President Toomas Hendrik Ilves ütles oma kõnes, et Jaani kirikul ja Eesti riigil on kõige otsesem seos. Just Jaani kiriku eest algas märtsis 1917 suur rongkäik, kus nõuti Eestile autonoomiat, mis ka saavutati. See sillutas omakorda teed Eesti Vabariigi loomisele. Peterburi Jaani kiriku avamine on kahtlemata sündmus, mis ilmestab tänavust vabariigi 93. aastapäeva.
Hoopis teise mulje jätab aga 19. veebr. toimunud Lasnamäe õigeusukiriku risti pühitsemine. Tseremoonial osales Venemaa Raudteede president, KGB eksohvitser ja Kremli üks mõjukam kuju Vladimir Jakunin. Eesti Kaitsepolitsei andmetel küsis Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar temalt mullu väidetavalt raha kiriku ehitamiseks ja ka oma partei valimiskampaania finantseerimiseks. Jutt on 1,5 miljonist eurost. Neid rahaasju kontrollivad nüüd kapo jt kompetentsed organid. Balti Venemaa uuringute keskuse juht Vladimir Jushkin on veendunud, et Lasnamäele vene õigeusu kiriku ehitamine on osa Vene välispoliitika strateegiast, kuna kirik on ühiskonnas oluline institutsioon. Peaminister Andrus Ansip ütles Jakunini visiiti kommenteerides: „Pole ju saladus, et Venemaal on piisavalt jõude, kes tahavad jätkuvalt kiskuda Eestit oma mõjusfääri ja suruda meile peale Moskva tahet. Ja kahjuks ulatab Savisaar neile terekäe.“ Nii muutus siis õigeusu kirik juba enne oma valmimist eelseisvate valimiste kampaania osaks, aga ka Savisaare isikliku populismi kasvatamise trumpkaardiks. Mis on selle hind?
Kaks erinevat pühakoda, kaks kardinaalselt erinevat eesmärki ja taotlust. Kõik on sõnadetagi selge...
Märkmed: