Eestlasi iseloomustab väga tabavalt ütlus "palju kisa, vähe villa" - seda eriti poliitikaga seotud küsimustes.Vahetult valimiste eel kuulutasid sajad ja sajad inimesed, teiste seas ka paljud keskmisest intelligentsemad persoonid, kuidas neil on kõrini võimuparteide (Tallinnas Keskerakond, Toompeal Reformierakond ning IRL) tegudest ja käitumisest.
Kõik lubasid järsku mobiliseeruda, Tallinnas Keskerakonna vastu hääletada, oma sõbrad ja tuttavad samuti hääletama vedada. Agaramad plaanisid haarata kätte sõnnikuhargid ning tormata Lasnamäed seal elutsevast s*tast puhtaks viskama.
Entusiastid rääkisid, kuidas koguvad mädamunasid, et nendega loopida keskerakondliku linnavalitsuse paraadi Vabaduse väljakult volikogu hooneni. Kainelt mõtlejad kavandasid endi Tallinnast välja kirjutamist ning mõnda väiksemasse kohalikku omavalitsusse sisse kirjutamist.
Radikaalid heietasid mõtteid uuest pronksiööst, sedapuhku aga eestlaste poolt algatatuna.
Jne. Jne. Jne.
Kuid mis juhtus? Keskerakond võitis ülekaalukalt nii Tallinnas kui üle-eestiliselt.
Ehituspoodides harkide läbimüük ei kasvanud ega muutunud ka demograafiline situatsioon Lasnamäel. Paraadil lendasid vaid loosungid, ei ühtegi mädamuna. Tallinna elanikkond ei kahanenud, pigem isegi kasvas. Ei toimunud ühtegi meeleavaldust peale "tissinäitamise" aktsiooni, pogrommidest rääkimata.
Jne. Jne. Jne.
Mida eelnevast järeldada?
Eks ikka seda, et tüüpiliselt eestlastele tehakse suuga Suur-Tallinn, kätega aga ei väikevaldagi.
Ehk teisisõnu - mölisema on eestlased küll kõvad, aga kui tegudeks läheb, siis pole kedagi silmapiiril ning oma uljad lubadused "kõike muuta" unustatakse juba mõne päevaga.
Saunas õllepudeli taga on kõik väga kõvad "tegijad", ent reaalselt ei toimu miskit.
Seetõttu pole ka imestada, et valimistulemused taas taolisteks kujunesid.
Tulemus vastas täpselt sellele, kui palju reaalselt olukorra muutmise pingutati, tühjade sõnade kuuldavale toomiseks raisatud õhk aga aitas kaasa vaid kliimasoojenemisele.