Poliitikute usaldust on võimalik tõsta!
Arvamus | 09 Sep 2005  | EWR OnlineEWR
TÕIVE KIVIKAS

Järgnev ei ole uus parteimanifest või erakondlike huvide kaitsmine. See on kodanikuüleskutse. Mind on kodanikuna pikalt vaevanud süvenev usaldamatus poliitikute ja kodanike vahel. Sellest on küll palju räägitud, kuid vähe lahendusi välja pakutud.

Ma leian, et lähenevate valimiste eel on usalduse teema väga oluline, eriti kui Eesti rahval on aina vähem huvi ja tahtmist valimistel osaleda.

Ma tunnen end petetuna nagu suur osa valijatest. Põhjuseks on poliitikute ebaaus võimukasutus. Minu häälel ei ole mingit mõju. Ükskõik, kuidas ma valin, ikka astuvad etteotsa poliitikud, keda ma ei saa usaldada. Miks siis üldse valima minna? Samas teadvustan enesele, et Eestis on olemas ausaid ja aatelisi poliitikuid, kes väärivad austust ja tunnustust. Kahjuks jäävad nad aga ebaausate varju.

Olen veendunud, et olukorda on võimalik parandada. Aeg on selgelt välja öelda, mida rahvas end esindama valitud poliitikuilt nõuab.

Nagu isa mulle ütles: „Kui oled ebaaus ja petad, petad eelkõige iseennast.“ Väärikas demokraatlikus ühiskonnas on õigus ja ausus esikohal.

Kutsun Eesti rahvast üles osalema avalikus arutelus, mille eesmärk on välja kujundada poliitikute käitumisreeglid ehk usalduse koodeks.

Usalduse koodeks peab lähtuma mõttest, et ühiskonna arengu seisukohalt on määrava tähtsusega ausus ja õiglus ning respekt iga inimese vastu. Milline võiks usalduse koodeks välja näha?

Näiteks selline, et poliitik:

• tunnustab, austab ja järgib oma tegevuses meie ühiskonna põhiväärtusi ja eesti rahvuslikke huve;

• peab kinni seadustest ja oma lubadustest;

• võtab avalikult vastutuse oma tegude eest ning selgitab avalikkusele ausalt oma tegevust ja otsusi;

• ei valeta;

• ei lase end mõjutada erapoolikust huvist ega seo end kuritegelike grupeeringute ning nende esindajate huvide kaitsmisega;

• austab teiste erakondade esindajaid ja ei alanda neid;

• astub ise tagasi ja vabandab rahva ees, kui ei suuda koodeksist kinni pidada.

See on näide. Poliitikute usalduse koodeksil peab olema rahva poolehoid, see saab kujuneda ühise ja avaliku mõttevahetuse käigus. Kõik ettepanekud koodeksi kohta on oodatud nii ajalehtede, raadio, televisiooni kui ka selleks avatud kodulehe veergudel.

Mõttevahetuse tulemuste kokkuvõtmiseks toimub 25. septembril Tallinna Ülikoolis avalik ümarlaud.

Mida saavutada

Koodeksi loomise ja rakendamise sihiks on, et rahvas tunneks: poliitikute valimisega on võimalik oma elutingimusi parandada ja Eesti ühiskonna arengut soodsalt mõjutada. Poliitik, kes enne valimisi avalikult kinnitab, et ta järgib koodeksi põhimõtteid, omab kindlasti rohkem rahva toetust.

Rahva volituse saamiseks peavad kandideerivad poliitikud enne valimisi avalikult kinnitama, et nad koodeksiga nõustuvad. Kas koodeksi heakskiitnud poliitiku hilisem tegevus sätestatud väärtustega kokku langeb, on valija hinnata.

Usalduse koodeksit tuleb rakendada juba lähematel valimistel. See loob eelduse, et valimistel osaleks rohkem kodanikke kui seni. Kui Eestis poliitikud käituvad nii, et väärivad rahva poolehoidu ja usaldust, olen kindel, et poliitikute maine tõuseb ning poliitik olla saab auasjaks.

Debatiks on loodud koduleht, Eesti Demokraatia Uuendamine (www.e-d-u.ee), kuhu olete teretulnud debatis osalema ja kus saate poliitikutele küsimusi esitada.

Tausta selgituseks:

1. Valimistulemused

Kui Riigikogu valimistel 1992 osales 68% valijatest, langes osalus 2003. a. valimistel 58%-ni. See tähendab, et 15% nendest, kes valisid 1992, ei leidnud huvi või mõtet oma häält kasutada 2003. a. valimistel. Kohalikel valimistel osaleb pidevalt ainult 52% valijatest. Kuna kohalikud kandidaadid on arvatavasti rohkem tuntud valijatele kui üleriigiliste valimiste kandidaadid, peaks ka kohalike valimiste osalus suurem olema.

Poliitiku tundmine Eesti Vabariigis vähendab ilmselt usaldust ja valija huvi tema valimise vastu. Kõige suurem „erakond” Eesti poliitilisel maastikul koosneb nendest, kes valimas ei käi.

2. Teistest demokraatlikest riikidest

Kuidas lahendatakse poliitikute ebaeetilise käitumisega seotud probleeme teistes demokraatlikes riikides? Mõned näited.

• Kesk-Rootsis, Motala linnas astusid mõne aasta eest tagasi nimekad omavalitsuse liikmed, sest avastati, et nad on kasutanud linna raha isiklike kulude katmiseks.

• Möödunud aastal astus suurettevõtte General Motors SAAB-i tehases Trollhättanis kolm ametiühingu juhatuse liiget tagasi, sest selgus, et nad on ühingu raha kulutanud oma isiklikes huvides.

• Saksamaal pidi hiljuti CDU peasekretär Lorenz Maier tagasi astuma, sest avastati, et kuigi ta oli juba uues ametis, sai ta palka veel endisest ametikohast, RWE energiaettevõttest. Kuigi ta raha tagastas, oli usaldus tema vastu kadunud ja ta oli sunnitud tagasi astuma.

• Ameerika Ühendriikides loobus Bernard Keriks hiljuti president George W. Bushi pakutud ministrikohast. Põhjuseks oli teadmine, et ta on olnud seotud asjadega, mille avastamise puhul ei oleks teda ministriks kinnitatud.

• Inglismaal pidi kohalt tagasi astuma siseminister David Blunkett, sest ta oli oma kõrget positsiooni ära kasutades üritanud naistuttava poja lapsehoidjale Inglismaa viisa saamise protsessi kiirendada.

(Toimetuselt: Akadeemik Tõive Kikas on Eestist pärit, ta elab praegu Rootsis, vt. ka Marquis Who's Who in the World ning www.kivikas.com).

 
Arvamus