Inimeste võõrdumist poliitikast peegeldas osalusprotsent – 50,4. Mõned hämmastavad faktid: kui Eestis osales valimistel vaid 15% Vene kodanikest, siis Venemaa vanglates hääletas 71.556-st kinnipeetavast 71.136 ja sõjast laastatud Tshetsheenias koguni 99,5% valijaist. Putini „poliitilises kodus“, Peterburi südalinnas hääletas Ühtse Venemaa poolt 27% valijaid. Ükski prohvet pole muidugi omal maal kuulus.
Kuigi Ühtne Venemaa kaotas käesolevate valimistega konstitutsioonilise enamuse (300 kohta), säilitati parlamendis absoluutne enamus. Pole kahtlust, Ühtse Venemaa truud saadikud viivad duumas kuuleka kummitemplina ellu kõik oma bossi korraldused, sillutamaks talle teed presidenditroonile 4. märtsil 2012 toimuvatel valimistel. Putin esitaski juba kolmapäeval keskvalimiskomisjonile dokumendid tema registreerimiseks presidendikandidaadiks.
Nagu varem, tehti ka seekord valimistel kõvasti sohki. OSCE valimisvaatlejad registreerisid arvukaid protseduurilisi rikkumisi. USA välisminister Hillary Clinton ütles esmaspäeval, et USA on mures Vene riigiduuma äsjaste valimiste pärast. Vene välisminister Sergei Lavrov nimetas Clintoni avaldust respekti puudumiseks.
Pingelises õhkkonnas kulgenud valimiste järelkaja kandus protestilainetena sellesse nädalasse. Moskva Triumfi väljakul vahistati teisipäeval 569 meeleavaldajat, kelle suhtes kaalutakse kriminaalvastutusele võtmist. Loosungitel seisis: „Venemaa ilma Putinita!“ ja „Nõuame uusi valimisi!“. Viimase nõudega on ühinenud ka end. N. Liidu ekspresident Mihhail Gorbatshov.
Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Kadri Liik ütles esmaspäeval telesaates „Terevisioon“, et Venemaa on väsinud Putinist ning valijad ilmutavad letargiast ärkamise ja kodanikuaktiivsuse elavnemise märke. Liigi sõnul on partei Ühtne Venemaa muutunud stagnatsiooni sümboliks. Käesolev valimistulemus oli tema hinnangul hoop selle erakonna uhkuse pihta. Kuid kas ainult? Mitmed välisvaatlejad võrdlesid äsjaseid valimisi maavärinaga. Mis juhtub siis, kui sellele järgneb Araabia kevade taoline tsunami?
26. detsembril möödub 20 aastat N. Liidu kokkuvarisemisest. See avas maailma suurimale riigile Venemaale, nagu teistelegi selle monstrumi liikmetele, kõik uksed ja teed demokraatia edendamiseks. Ometi pole Venemaal suudetud neid võimalusi kasutada. Vähe lootust, et lähiaastad selles osas muutusi toovad.