Politico/PM
29. juuli 2017
USA, Eesti ja NATO lipud ning USA õhuvägede F-35A hävitaja Ämari õhubaasis | FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix
http://maailm.postimees.ee/419...
Väljaanne Politico kirjutas täna sellest, miks Eesti on saanud kõrgete USA riigiametnike jaoks oluliseks sihtkohaks. Nende hinnangul on põhjuseks Venemaa president Vladimir Putin.
Artiklis tuuakse välja, et Eesti ei ole kõige populaarsem turismisihtkoht Ühendriikide kodanike jaoks, aga asepresident Mike Pence’ist saab juba mitmes kõrge riigiametnik, kes viimasel ajal meid külastanud on.
Detsembris külastas Eestit USA kongressi delegatsioon, mille eesotsas oli Arizona senaator John McCain. Sama tegi juunis vabariiklasest Tennessee senaator Lamar Alexander. Märtsis külastas Eestit USA Euroopa vägede juhataja kindral Curtis Scaparotti ning aprillis käis siin USA esindajatekoja spiiker Paul Ryan. Eelmine president Barack Obama käis Tallinnas 2014. aasta septembris.
Politico küsib, miks 1,3 miljoni elanikuga Eestit külastavad sedavõrd kõrged USA riigiametnikud? Vastusena tuuakse välja Venemaa president Vladimir Putin.
Väljaanne selgitab Eesti tausta ja räägib siinsest Nõukogude Liidu okupatsioonist. Märgitakse, et erinevad eksperdid näevad just Eestit võimaliku riigina, mis võib langeda Venemaa rünnaku ohvriks ja testida sellega NATO tugevust. Samuti tuuakse välja hiljutine mõttekoda RAND uuring, mille kohaselt jõuaks Venemaa rünnaku kohal Tallinnasse 36 kuni 60 tunni jooksul. Politico sõnul on seoses sügisel toimuva Venemaa suurõppusega õhus ärevus. Arvatakse, et nende ohtude arutamine saabki Pence’i visiidi keskseks teemaks.
Politico hinnangul arvavad paljud eestlased, et NATO artikkel 5 on ainus, mis Putinit Eestist eemale hoiab. «Eesti on NATO jaoks saanud jõuliseks sümboliks, mida paljud turvalisusele keskenduvad USA ametnikud on valmis omaks võtma,» kirjutatakse artiklis.
Väljaande sõnul on Eesti, Läti ja Leedu oma diplomaatilist suhtlust USA-ga Venemaa relvastumise valguses viimastel aastatel oluliselt intensiivsemaks muutnud ja korraldanud riigijuhtide ühiseid kohtumisi USA kõrgete riigiametnikega, viimase näitena võib tuua mais toimunud kokkusaamise USA kaitseminister James Mattisega Leedus.
Balti riikidesse on paigutatud tuhanded NATO sõdurid, kelle arv on oluliselt suurenenud pärast Krimmi annekteerimist ja Venemaa sõjalist aktiivsust Ida-Ukrainas. Venemaa poolsed agressiivsed sammud olidki Politico sõnul Obama Tallinna-visiidi põhjuseks.
Tuuakse välja, et Pence on Eesti president Kersti Kaljulaidiga juba kohtunud oma veebruaris toimunud Euroopa-visiidi käigus ning et USA ametnikud on Politico sõnul kirjeldanud Eestit kõige «terasema» Balti riigina tänu USA suhtes sõbralikule välispoliitikale, kaitsekulutustele ja targale majanduslikule tegutsemisele.
Artiklis tutvustatakse ka Eesti e-riiki ja kutsutakse meid tehnoloogia vallas juhtivaks riigiks. Näitena tuuakse välja Skype’i edulugu ja ID-kaardid, mille abil saab esitada tuludeklaratsiooni ja valimistel hääle anda.
Politico hinnangul on USA riigiametnikud vägagi teadlikud sellest, et Eesti täidab oma kohustusi NATO ees ja on üks viiest riigist, mille kaitsekulutused ületavad kahe protsendi piiri. Läti ega Leedu ei täida kahe protsendi nõuet, aga loodavad selle saavutada 2018. aastaks.
Toomas Hendrik Ilvest tutvustab artikkel kui «New Jerseys üles kasvanud, ladusat inglise keelt rääkiva, kikilipsu kandva ja Columbia ning Pennsylvania ülikoolides käinud» endise presidendina, kes on endiselt seotud Washingtoni välispoliitikaga ja Eestit Ühendriikides tutvustab. Tutvustatakse ka Ilvese praeguseid tegemisi, tema tuntust USA välispoliitikaga seotud ringkondades, tööd Stanfordi ülikoolis ja Demokraatia Kaitsmise Alliansis, mis võitleb Venemaa infosõjaga.
«Meil on väga hea vastuluure. Me oleme kätte saanud sama palju spioone kui Saksamaa,» lausus Ilves.
Kirjutatakse ka Eesti saatkonna tihedatest suhetest Valge Majaga ja saatkonnas töötava Marki Tihhonova-Kreeki pidevatest kohtumistest Trumpi administratsiooni ametnikega.
Endised USA riigiametnikud kinnitavad, et Eestil on Washingtonis väga tihedad sidemed ja eestlased «on valmis koputama igale uksele, et oma suhteid USA-ga edendada».
«Paljud ei mõtle sellele, et suhelda asepresidendi personaliga, aga eestlased hoidsid väga tihedat kontakti,» lausus Obama administratsiooni asepresident Joe Bideni välispoliitikanõunik Michael Carpenter Eesti kohta.
Carpenter lisab, et mõned saatkonnad oskavad väga hästi Washingtonis tegutseda ja Eesti saatkond on selles osas «hea näide».
«Endised ja praegused Eesti ametnikud käivad mõttekodade üritustel ja Washintoni välispoliitikakonverentsidel, samuti hoitakse tihedat ühendust Washingtoni ajakirjanikega, et end kuuldavaks teha.» Politico sõnul on Eesti rabelemine end ära tasunud ja selle tõestuseks on neli Abrams tanki ja 15 Bradley jalaväe lahingumasinat, mis veebruaris Eestisse toodi.
Viimasena käsitletakse küberkaitse teemat ja meenutakse 2007. aasta aprillis toimunud sündmusi ning toonast suurt küberrünnakut, millest on õppust võetud.
«Eesti on koduks NATO küberkaitsekeskusele ja korraldab igal aastal kübersõja õppust Locked Shields, millest võttis eelmisel aastal osa ka USA Euroopa väejuhatus,» kirjutab Politico.
