Eesti
täna kell 05.47
Foto: Siim Lõvi /ERR
Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kui riigikogu liige on nakatunud koroonaviirusesse, ei tohi ta tuleval nädalal tulla parlamenti kohale ja võtta osa riigikogu juhatuse valimistest.

Video siit https://www.err.ee/1065550/pol...

Saatejuht Toomas Sildam küsis Põlluaasalt, et kuna riigikogu liikmel on puutumatus ja ta on oma tööülesannete täitmisel vaba, siis kas ta võib ka koroonaviirusesse nakatudes tulla 26. märtsil parlamenti kohale ning osaleda riigikogu juhatuse valimistel.

Põlluaas välistas sellise võimaluse resoluutaselt ja ütles, et haigestunud ja karantiini määratud riigikogu liige on sellises olukorras täpselt samas seisus, kui kõik teised Eesti inimesed.

"Kui on tuvastatud, et inimene on nakatunud koroonaviirusesse, siis see inimene peab olema karantiinis ja ei tohi ringi käia. Kui ta seda tahtlikult teeb, siis tegemist on kriminaalkuriteoga. Riigikogu liige ei erine siin kellestki teisest," sõnas Põlluaas.

"Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda," lisas riigikogu esimees.

Taunis Läänemetsa ultimaatumit

Põlluaas taunis teravalt riigikogu liikme, sotsiaaldemokraat Lauri Läänemetsa käitumist, kes on viruse sümptomitega kodus, kuid kes nõudis, et peab saama kolmapäeval kaugtööna esitada infotunnis küsimuse ja kui ei saa, siis tuleb tõbisena kohale.

"Lauri Läänemets on teatanud avalikult, et tal on haiguse sümptomid. Nüüd ta esitas ultimaatumi, et tahab infotunnis küsimuse esitada. Ja kui ta ei saa kaugteel seda teha, mida juhatus ei saa lubada, sest seadus seda ei võimalda, siis tuleb ta kohale. Selline käitumine on saadiku poolt äärmiselt vastutustundetu. Tegin Läänemetsale ettepaneku, et tema küsimuse esitab erakonnakaaslane Indrek Saar, kes on infotunnis küsija niigi. Ja soovitasin riigikogu infotundi ETV2 ja interneti kaudu ERR-i portaalist vaadata."
Õiguskantsler: ka haiged riigikogu liikmed saavad hääletada (3)

Riigikogul pole kaitsemaske

Põlluaas ütles, et praegu ei ole riigikogu liikmetel kaitsemaske, mida oleks aga vaja, kui tullakse kokku suuremas koosseisus.

"Palusime riigikogu kantseleid, et nad hangiks. Loomulikult, meditsiinilisi maske pole kuskilt saada. Aga lihtsaid maskegi kasutades saame levikut takistada ja soovitan seda mitte ainult saadikutel, vaid kõikidel inimestel teha. Ka ERR-is."

Riigikogu esimees lisas, et kui keegi tahab parlamenti tööle tulla maski ja isegi kummikinnastega, siis tuleb seda ilma valehäbita ka teha.

"Soovitan inimestel täita lihtsaid hügieeninõudeid - peske käsi. Järgige, mida soovitatakse ja hoidke end kursis, millest uudistes valitsus ja asjaomased asutused informeerivad. Paanikaks põhjust pole, saame ise palju ära teha, sest kaitstes iseennast, kaisteme ka kõiki teisi."

Rohkem teste tuleks teha

Põlluaas ütles, et kuigi ta ise on terve, siis teda isiklikult huvitab koroonatestide küsimus.

"Testide tegemist ei peaks piirama. Kõik, kes tunnevad, et neil on süptomid, peaksid saama testi teha. Samas kuulsin, et suur samm on siin tehtud ja võimalus teste teha laienenud."

Kui teste tehakse vaid väga piiratud hulgal inimestele, siis ei ole Põlluaasa sõnul adekvaatset pilti, kes on nakatunud ja peaks olema karantiinis. Selline info on tema sõnul oluline täpse statistika ja teadusuuringute jaoks.

Üks saadik igast fraktsioonist saalis

saatejuht uuris riigikogu esimehelt, mis on saanud ideest, et riigikogu saali tuleksid täiskogu istungitele ainult fraktsioonide esimehed. Põlluaas vastas, et ideena on see endiselt laual, kuid seda on raske igas olukorras tagada.
Jõks: ka nakatunud parlamendiliikmel on õigus valida riigikogu juhatust (5)

"See on reaalne juhul, kui kõikides fraktsioonides on üksmeel mingi asja lahenduse suhtes. Siis saab tulla fraktsiooni esindaja ja üksi hääletada kogu fraktsiooni eest. Aga kui fraktsiooni sees on eri arusaamad, siis ta ei saa ühtset seisukohta väljendada. Siis on rohkem inimesi saali vaja."

Põlluaas rõhutas, et riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei näe ette kaugtöö võimalust.

"Kõikide otsuste hääletamiseks peame tulema füüsiliselt kokku. Aga kui meie seas on täna selliseid, kel koroonaviirus ja kui me kutsume kõike 100 protsenti kokku, siis õige nädala või kahe pärast pole enam riigikogu, kes üldse saab kokku tulla."

Teise pensionisamba maksed

Rääkides Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekust peatada kriisi ajal riigipoolsed maksed pensioni teise sambasse, ütles Põlluaas, et selline samm astuti eelmise majanduskriisi ajal, mis polnud pooltki nii hull, kui praegune.

"Seda sammu peab kaaluma, sest riigil on lisaraha vaja enneolematutes kogustes. Ja seda raha pole eelarvet tehes ju ette nähtud. Lisaks peame lisaraha jaoks võtma suuri riigilaene," sõnas parlamendispiiker.

Tunnustas ajakirjandust ja ERR-i

Põlluaas tunnustas ka Eesti ajakirjandust, kes on kogu kriisi kajastanud adekvaatselt.

"Valitsuse kommunikatsioon on olnud hea ja ka meedia vahendab asju adekvaatselt. Ka ERR on sellest ühest juhtumist (peaministri poliitilise avalduse televisioonis mitte näitamisest - toim) õppinud ja edastab olukorda väga hästi. Eks valeinfo ole hakanud elama oma elu, ennekõike sotsiaalmeedias. Aga see on meie kõikide ülesanne, et valeinfo ja paanika ei leviks."

Põlluaas drastilisi piiranguid ei soovi

Rääkides eriolukorra tõttu kogu riigis kehtestatud piirangutest, avaldas Põlluaas lootust, et ei pea minema veelgi drastilisemate piiranguteni.

"Kõik sõltub, kas me suudame pandeemiale piiri panna. Mida vähem piiranguid, seda normaalsemalt saame elu jätkata. Aga teatud piirangud on praegu vajalikud," sõnas ta.

Küsimusele, kas ehk riigikogu juba ei ole liiga palju otsutusõigust valitsusele ära andnud, vastas Põlluaas, et seda juhtunud pole.

"Eesti on demokraatlik riik ja loomulikult Eesti ka jääb demokraatlikuks riigiks."

Toimetaja: Urmet Kook

Märkmed: