Hiljuti jõudis siia teade, et 15. märtsiks 2004 peavad Eesti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) olema deklareeritud ehk kirja pandud Eesti põllumajandusmaad. Deklareeritud maa eest on võimalus alates mai keskpaigast hakata taotlema Euroopa Liidu (EL) ühtset pindalatoetust. Põllumaid kodumaal omavad ka paljud siinsed eestlased, nii pakub nimetatud teema kindlasti laiemat huvi ja deklareerimise tähtaeg on juba väga lähedal.

Alljärgnev informeeriv artikliosa on refereeritud PRIA internetileheküljelt (http://web.pria.ee/registrid/poldude_register/pollumajandusmaade_d/) ning sellejärel toome ära mõningad soovitused, kuidas peaksid toimima Eestist eemal elavad maaomanikud.

*

Deklareerimise eesmärk on teada saada, kui palju on Eestis kasutuses põllumajandusmaad. ELi toetusi põllu- ja rohumaa hooldamiseks makstakse ainult selle maa kohta, mis on 15. märtsiks 2004 PRIAs deklareeritud ehk kirja pandud.

Põllumajandusmaad saavad PRIAs kirja panna nii maakasutajad kui ka maaomanikud ja see, kumb maa deklareerib, ei olegi tähtis. Oluline on see, et kirja saaks kogu põllumajandusmaa, mille peale soovitakse kas tänavu või edaspidi toetust taotleda. Soovitame maa omanikel ja rentnikel omavahel kokku leppida, kes maa PRIAs kirja paneb.

Enne deklareerimist peab tootja või maaomanik olema ennast arvele võtnud PRIAs põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.

Põllumaa deklareerimiseks tuleb täita teatise lisaleht, mida saab nii PRIA büroodest kui ka veebilehelt ja põllumassiivide kaardid. Kaarte on võimalik saada nii PRIA büroost, taluliidust kui ka internetist välja trükkida.
PRIAsse kaartide järele minnes võiks deklareerija kaasa võtta olemasoleva kaardimaterjali, näiteks katastriplaani. Siis on PRIA spetsialistil lihtsam arvutist õige põld või rohumaa üles leida.

Need inimesed, kellel on internetiühendus, ei pea põllumaa deklareerimise dokumentide ja kaartide saamiseks minema PRIA büroosse, vaid saavad dokumendid kätte ka arvuti tagant lahkumata. Selleks tuleb saata maa katastritunnused e-mailile ja 5 tööpäeva jooksul saadetakse talle e-mailiga vastavate põllumassiivide numbrid. Põllumassiivi numbrit teades on igaühel võimalik internetilehelt http://map.pria.ee põldude kohta välja trükkida A4 suuruses kaardid.

(Lisainfot leiab ka PRIA internetilehelt www.pria.ee) Inimesed, kellel ei ole internetiühendust, võivad helistada kohalikku taluliitu ja anda teada maa katastritunnused.

Taluliidud ja maaparandusbürood nõustavad ja aitavad inimesi põllumaa kaartide ning deklareerimisdokumentide täitmisel. Täidetud dokumendid tuleb PRIA piirkondlikku büroosse tagastada hiljemalt 15. märtsiks.

Deklareerimisega annab põllumees PRIAle ülevaate oma valduses olevate maade kasutusotstarbest. Maatüki suurus, mida saab deklareerida, peab olema vähemalt 0,3 hektarit terviktükina.

Deklareerimine ei tähenda seda, et nüüd makstaksegi selle maa eest kohe toetust. Toetuse saamiseks peab esitama PRIAle eraldi taotluse, mida saab teha alates mai keskpaigast.

*

Et teada saada, kuidas toimub põllumaade deklareerimine Eestist eemalelava maaomaniku poolt, esitas Johannes Pahapill PRIAle vastava järelpärimise, millele sai kiire vastuse ameti peadirektori asetäitjalt Ahti Bleivelt. Hr. Pahapilli nõusolekul refereerime tema ja hr. Bleive kirjavahetust, mis on loodetavasti abiks paljudele siin elavatele Eestis maad omavatele inimestele.

Hr. Pahapill küsis, kuidas nähakse ette praktilist võimalust põllumaa kasutus-deklareerimise protseduuri teostamisks. Ei tema ise ega tema põllumaa ajutised kasutajad polnud varem PRIAga kontaktis olnud, seepärast puudus neil vajalik registrikood, mille abil saaks internetist teha väljavõtte vastavatest põllumassiivide kaartidest. Oma näite varal — Tartumaal Rõngus ja Saaremaal Mustjalas asuvate põllumaade osas — esitas ta ametile konkreetseid küsimusi. Näiteks kui põllumaad kasutavad ajutiselt omaniku suusõnalise nõusoleku alusel (ilma igasuguse tasuta) kohalikud talumehed, kui maa on osaliselt kasutamata jne.; ning kui mõnede maatükkide kohta on omanikul vaid õiguspärase isiku staatus ning maaerastamisprotsess lõpule viimata. Kuidas antud juhul tuleks põllumaa deklareerimine korraldada?

Ta küsib veel, kas ajutised maakasutajad saaksid tema põllumaad PRIAle deklareerida ja mida neil selleks tema poolt vaja läheks? Ning kas on ette näha, et ajutis(t)e kasutaja(te) poolt deklareeritud tema omandis oleva põllumaa suhtes võiks temal või kunagisel legaalsel järglasel (n. maa müügi puhul) probleeme tekkida, kuna deklareerijaks olid ajutised maa kasutajad?

Siinkohal refereering Ahti Bleive vastusest hr. Pahapillile:

Maad saab deklareerida ka maa kasutaja. Mingit õiguslikku tagajärge sellel pole, s.t. deklareerija ei saa maa omanikku kuidagi tulevikus takistada maa müügil või rentimisel kellelegi teisele. Oluline on see, et kui läheb toetuse taotlemiseks (alates 15. maist) sellele maale, siis peab olema maa kasutajaga kindel kokkulepe, kes taotleb toetust. Kaks korda ühele maale toetust ei saa. Reeglina võiks olla toetuse taotlejaks ikkagi maa kasutaja, kes siis võiks ka maa omanikuga rendilepingu sõlmida.

PRIA büroosse tulles võiksid deklareerijal kaasas olla katastrinumbrid (katastrikaardid), siis leiab põllud kiiremini üles.

Kui on aga olukord, et maa ei ole veel katastrisse kantud, seega pole ka veel katastritunnust, on samuti soovitav leida inimene, kes deklareerimise töö Eestis ära teeb. Seega inimene, kes seda maad deklareerib, peaks kohalikke olusid piisavalt hästi tundma, et koht ortofotolt üles leida.

*

Nii et ilmselt on siin elavate põllumaaomanike jaoks parim soovitus leida Eestis keegi, kes deklareerimise osas abistab, kui just ise sel ajal Eestis viibima ei juhtu.

Märkmed: