Grüne Woche 2006

Saksamaal Berliinis toimus 13.—22. jaanuarini Euroopa suurim rahvusvaheline toiduainete, põllumajanduse ja aiandusmess Grüne Woche (Roheline Nädal), kus viibis ka Eesti põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Minister Tuiksoo kohtus messil viie põllumajandusministriga — Kazimiera Prunskiene (Leedu), Lars Barfoed (Taani) Juha Korkeaoja (Soome), Martins Rozega (Läti) ja Petra Wernicke (Saksimaa-Anhalti Liidumaaa). Tuiksoo tutvustas eesti toiduaineid ka Saksa põllumajandus- ja tarbijakaitseminister Horst Seehoferile ja Berliini pealinnapea Klaus Wowereitile. Kohtumistel oli juttu Balti riikide ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostööst. Samuti olid teemaks ühised projektid bioenergeetika arendamisel.

Tuiksoo ja Saksimaa-Anhalti Liidumaa minister Petra Wernicke kohtumise peateema oli riikidevaheline kaubandus. Schleswig-Holsteini Liidumaa minister dr. Christian von Boetticheriga allkirjastas Eesti põllumajandusminister koostöömemorandumi aastateks 2006-2010.

Liina Kipping tegi messil intervjuu minister Tuiksooga, kes oli suurest töökoormusest hoolimata lahkelt valmis vastama tema küsimustele.

Millist konkreetset kasu toob Eesti põllumajandusele osalemine Rohelisel Nädalal ja milliseid tooteid külastajatele esitletakse?

Osalemine Rohelisel Nädalal on hea võimalus Eesti toidukultuuri tutvustamiseks ja Eesti toiduainete turu avardamiseks. Samuti annab see võimaluse tutvustada Eestit kui turismimaad. Kuna Grüne Woche on ennekõike tarbijamess, saame hinnata Eesti toidutoodete sobivust Saksa tarbija maitsele, mille põhjal saavad tootjad ka vastavaid otsuseid teha. Lisaks annab messil osalemine ka palju vajalikke kontakte. Messil tutvustati Eesti kohukest, õlu, erinevaid vorste, küüslauguleiba, maiustusi, Eesti räime, Vana Tallinnat, Viru Valget, erinevaid juustusorte, vinnutatud veiseliha ja loomulikult kama.

Millist vastuvõttu on Eesti tooted leidnud välismaal?

Eesti toidutooted on senini leidnud väga positiivset vastukaja ja toodang ühtib suuresti Kesk-Euroopa maitsega. Nii on mitmedki Eesti tooted leidnud tee ka juba välistarbija toidulauale.

Euroopa Liidus on mitmete põllumajandustoodete üleküllus. Kas Eesti toodetel, näiteks kalakonservidel, on raske Euroopa turule pääseda? Kuidas aitab Eesti riik kaasa Eesti toodete tutvustamisele välismaal?

Eesti põllumajandustooteid eksporditakse peamiselt naaberriikidesse (Läti, Leedu, Soome, Venemaa) ning ka Hollandisse ja Saksamaale. EL-i liikmesriikidesse läheb ca 75% koguekspordist. Peamisteks ekspordiartikliteks on just kala ja kalatooted, piim ja piimatooted ning joogid — õlu ja kangem alkohol. Kalakonservidest rääkides on Eesti toodete peamised tarbijad Venemaa ja Ukraina, kus eesti tooted on juba tuntud ning hinnatud.

Toodete tutvustamisele välismaal aitab riik kaasa peamiselt läbi messidel osalemise toetamise. Meil on valminud ka arengukava “Eesti toit“, mille üheks eesmärgiks on tutvustada Eesti toitu rahvusvaheliselt. Plaan on hakata senisest veelgi jõulisemalt esinema Eesti toiduga erinevatel rahvusvahelistel messidel.

Kas eesti põllumees on tänaseks teadlik Euroopa Liidu toetustest ja kuidas aitab Põllumajandusministeerium konkreetselt kaasa info levitamisele? Kes nõustab maainimest abirahade taotlemisel?


Eesti põllumajandustootjad olid teadlikud liitumiseelse abi SAPARD nõuetest juba 2001. aastal. Võttes arvesse SAPARDi toetuste taotlemise kogemusi, koostati ministeeriumis kommunikatsiooni strateegia, milles nähti ette nõustamise ja teavitamise eesmärgid, abinõud ja tegevuskava. Strateegia toimis ning info jõudis inimesteni. Alates 2003. aastast ilmub meil Maalehe lisana kord kvartalis trükis „Euronõu“, ka on meil käimas sektorile suunatud raadiosaade. Tänu järjekindlale teavitamisele olid Eesti põllumajandustootjad teadlikud kõigist EL-i toetuste saamise võimalustest ja nõuetest. Tänu sellele kasutati 2004. ja 2005. a. kõik planeeritud toetused, mis on minu hinnangul suurepärane saavutus!!


Milline on Venemaa turu roll Eesti põllumajandusele ja millised on hetkel suhted Venemaaga toiduainete eksportimise seisukohalt?

Venemaa on Läti kõrval Eesti lähim maismaa naaber, millega on seletatav ka Venemaa suur osatähtsus kaubavahetuses Eestiga. Käesoleval ajal on Venemaa tähtsuselt teine ekspordipartner 15 %-ga kogu ekspordist, millest Eesti päritolu kaupade osatähtsus on 9 %. Põhilised Eesti ekspordiartiklid Venemaale on kala ja kalatooted ning -konservid — 58,1 % ning piimatooted 30,8 %.

Millistesse maadesse veel müüvad eestlased oma põllumajandustoodangut ja milliste konkreetsete toodete järele on välismaal nõudlus?

Eesti on eelmise aasta seisuga eksportinud põllumajanduskaupu 73 riiki kõikidele mandritele. Enim nõutud on olnud Eesti kala- ja piimatooted ning karastusjoogid, õlu ja alkohol. Need kaubagrupid moodustasid peaaegu 90 % kogu ekspordist.

Kas Põllumajandusministeerium teeb koostööd välismaal tegutsevate eesti ühingutega?

Erinevatel välismessidel Eesti ühisstende korraldades teeme tihti koostööd mitmete väliseestlastega. Nii abistavad näiteks iga-aastasel Grüne Wochel mitmed sealsed eestlased lisaks Eesti riigile tutvustada kohalikele tarbijatele ka Eesti toodangut.

Norras on kohustus selle aasta algusest alates kehtiva seaduse kohaselt osta kõikidele lehmadele lamamiseks madratsid. Kas sellist seadust on oodata lähiaegadel ka EL-is ja ka Eestis?

Eesti põllumajanduse üks olulisemaid valdkondi on olnud ja ka on piimakarja kasvatus. Piima toodetakse tänapäeval Eestis kaasaegsetes ja EL-i nõuete kohaselt ehitatud või rekonstrueeritud farmides. Eelmisel aastal avati üle Eesti umbes 50 uut farmi. Paljudel avamistel osalesin ka mina ministrina. Võime olla uhked, sest Eesti piimatootmiskvoot on üle 650.000 tonni. Kui tulla tagasi lehmadele mõeldud madratsite teema juurde, siis Eestis lehmad puhkavad juba üle aasta uutes vabapidamislautades mattidel. Tunnen ministrina heameelt meie piimakarja kasvatajate üle. Seega ei ole minu arvates mõtet madratsite teemat Eestis seadusega reguleerida.

Mis jäi Teile endale meelde selle aasta messist? Kuidas möödus kohtumine Saksa põllumajandusminister Horst Seehoferiga?

Sain kinnitust arvamusele, et Eesti peab Grüne Wochel kohal olema. Toimus mitmeid kohtumisi kolleegide-ministritega. Külas käisid ka Euroopa Komisjoni volinik Marianne Fischer Boel ja Saksamaa põllumajandusminister Horse Seehofer.

Seehoferi puhul on tegemist väga heade poliitiliste omadustega ministriga, kes tunnetab Saksamaa põllumajandussektori vajadusi ja ootusi. Lisaks on tegemist mulle sümpaatse kolleegiga.

Eestlased Kanadas

TRENDING