Mõned Toronto eestlased tegid konsul Johannes Markuse juures 1. dets. 1955 ettepaneku laiema ulatusega eesti ürituse korraldamiseks, et aktiviseerida ja ühendada hajali elavat eestlaskonda. Enne tegelikkuseni jõudmist toimus mitmeid sõnavõtte ja sellekohaste artiklite avaldamist.
eda päeva tähistati 1. dets. k.a. Eesti Majas, kuhu aupeakonsul Laas Leivat oli kokku kutsunud organisatsioonide esindajad, säilitamaks Eesti aukonsulaadi sidet järgnevate riiklike ja ülemaailmsete suurüritustega. Aastate jooksul lahkunuid mälestati R. Kreemi ettepanekul leinaseisakuga.
Kokkutuleku avas aupeakonsul L. Leivat. Ta andis sõna esimese Esto ja teistegi suurürituste esimehele R. Kreemile, soovides head edu mõtete ergutamiseks ja iseseisvuse taastanud eestlastega ühistööks. R. Kreem meenutas esimest koosolekut mais 1957. Eesti Päevade mõtte ülestõstjaks oli Eesti Liidu esimees Kustas Kurg. 27. jaan. 1958 loodi organiseeriv komitee, mille esimeheks valiti Hugo Männik ja aseesimeheks Hans Lupp.
Eesti Päevadel oli edu igas riigis ja igas mõõdus. Nüüd küsis R. Kreem, mida peaksime tegema nende mälestuseks? Evelyn Koop oli soovitanud korraldada laiema osavõtjaskonnaga üritus, mis kogu korraldava rahva kaasa tõmbaks. Kas mitte mingi üritus juba aastal 2006, millega oleksid seotud näitused ja nõupidamised meie rahvusgrupi eksistentsi jätkamiseks?
Jaan Lepp julges vanemat sugupõlve nimetada tulevikuta rahvaks, sellepärast peaks kohustused noortele üle andma. Kas saaks ürituse viia Eesti Päevade nime alla, näiteks laulu- ja tantsupidustusena, milleks sobiv aeg on maikuu lõpul või Võidupühal. Kuid tulevik on ka kodumaal. Selleks tuleb luua struktuur laiemaks ühiskondlikuks koostööks. Siin avaldas häid ettepanekuid Vaado Sarapuu, tutvustades võimalusi eestluse ja selle ühiskondliku arengu kirjeldamiseks just elektroonilisel pinnal. L. Leivat rääkis mõttest, et Torontos tuleks suurem üritus korraldada 1000-1500 inimesele ilma esialgset kohta märkimata.
R. Kreem läks 50 aastat tagasi, kus viibisime siis, kui kõike algatati. Lokaalsed üritused on tähtsad ja tuleb säilitada kohalike inimeste kutsumine sellise tegevuse juurde. Ülemaailmne üritus on kõikide kokkukutsumiseks, milleks peab olema üks kindel siht. Peaksime selle juures end tundma ühiste eestlastena. Kõneleja märkis, et näeb juhtide ettevalmistamise vajadust, kokkutulekuid, kus kõik saaksid rääkida. Korraldamine peab minema noorte kätte, vanematel tuleb ainult asjad käima panna.
V. Sarapuu suunas tähelepanu hiljutisele väliseestlaste uudistekanalite töö lõpetamisele, millega tekkis puudujääk, mida tuleb täita. Väike mõtlejate grupp tuleks kokku panna, kes hakkaksid sellega tegelema.
R. Kreem oli sündmuseks valmistanud 28 lk väljaande, milles väljendas mõtteid, mis talle aastate jooksul on olnud lähedased ja millele ta teeb täiendusi ja soovitusi. Ta leiab, et tulevik on ikka meie teha.
Pool sajandit väliseestluse liikumisest (5)
Eestlased Kanadas | 30 Dec 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Just nii!!
Vanadelt võime küll palju õppida kuna töö mida nad tegid oli tõesti HÄSTI tehtud...
AGA... ajad ON muutun'd ja meie organisatsioone peab muutma et meist (keskealistest) veel nooremad meie ühiskonnast ei kaoks!
Vanadelt võime küll palju õppida kuna töö mida nad tegid oli tõesti HÄSTI tehtud...
AGA... ajad ON muutun'd ja meie organisatsioone peab muutma et meist (keskealistest) veel nooremad meie ühiskonnast ei kaoks!
kahjuks on "vanad" nii kanged et ei luba "noortel' midagit teha.
Need "nooored" (muuseas 40+50 aastased ...kes ei olegi nii noored) on pidanud pool vägisi sisse tungima ja siis lõpmatut kriitikat kuulama vanadelt kuidas 'nii ei tehta' ja 'nii ei sobi'
Need "nooored" (muuseas 40+50 aastased ...kes ei olegi nii noored) on pidanud pool vägisi sisse tungima ja siis lõpmatut kriitikat kuulama vanadelt kuidas 'nii ei tehta' ja 'nii ei sobi'
Mida nimelt mõtleb autor, rääkides hiljutiste väliseestlaste uudistekanalite töö lõpetamist?
Eestlased Kanadas
TRENDING
