60 aasta taguseid sündmusi meenutades ütles Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz, et Venemaa peaks Poolalt paluma vabandust selle eest, et 1944. a. Varssavi ülestõusu päevil ei tuldud poolakatele appi, kuigi Vene väed olid kohe teisel poolt Visla jõge ja jälgisid, kuidas Saksa armee hävitas poolakaid.
63 päeva kestnud Saksa okupatsioonivõimu vastast ülestõusu alustasid 1. augustil 1944 Poola vastupanuliikumise relvajõud Armia Krajowa. Varssavile lähenenud Punaarmee julgustas küll poolakaid vastupanule, kuid jättis ise appi minemata ega lasknud ka liitlaste lennukitel maanduda. Sakslased surusid ülestõusu veriselt maha, tappes üle 200.000 inimese ja tehes maatasa 80% Varssavi linnast. 500.000 inimest saadeti surmalaagritesse. Nii võib öelda, et Varssavi ülestõusu nurjumises oli suur süü punaarmeel.
Üle kahe kuu kestnud vastupanu peetakse ajalooliseks imeks, sest poolakate kasutada olid vaid vähesel arvul kergeid käsirelvi hambuni relvastatud Saksa armee vastu.
Oma kirjas Inglise peaministrile Winston Churchillile ja USA presidendile Franklin D. Rooseveltile 22. augustist 1944 ütleb Stalin, et varem või hiljem tuleb ilmsiks, kuivõrd mõttetu on poolakate vastuhakk. Moskva tituleeris II maailmasõja päevil Inglismaal asunud Poola valitsuse koguni „avantüristide grupiks“. Miks?
Küllap oli üks põhjus selles, et 1943.a. teatas Poola eksiilvalitsus maailma avalikkusele Valgevenes, Katõni lähedal metsas toimepandud massimõrvast, kus hukati üle 20.000 vangistatud Poola ohvitseri.
Ja muidugi — alles pärast sõda selgus, millisesse leeri olid määratud kuuluma Poola ja teised Ida Euroopa riigid.
Poola ajaloolane Anton Dudko ütles Varssavi ülestõusu teemalises kirjutises, et Moskvale tundub, nagu oleks talle kõik lubatud. Ilmselt arvatakse seal ka, et uued põlvkonnad unustavad peatselt poolakatele minevikus osaks saanud ülekohtu. Vene president Vladimir Putin näib lootvat, et tal õnnestub taastada kunagine Vene impeerium, kirjutab Dudko.