President Kwasniewski kommenteeris Venemaa presidendi esidaja Sergei Jastržembski esinemist, kes teatas, et Balti riigid läksid NSVL koosseisu lepingulisel alusel. „Balti võimude „palve“ ühineda NSVL-iga on võrreldav Tšehhi juhtkonna „palvega“ 1968. aastal,“ teatas Kwasniewski, pidades silmas Praha ülestõusu allasurumist nõukogude vägede poolt. „Me teame väga hästi, et Baltimaad kaotasid iseseisvuse mitmeks aastakümneks ja seda ei saa õigustada loosungite ja juriidiliste riugastega“, lisas Poola president.
Kolmapäeval teatas Venemaa välisministeerium, et Balti riikide liitumine Nõukogude Liiduga „ei olnud vastuolus tollal kehtinud rahvusvahelise õiguse normidega“. Peale selle märgib välisministeerium, et kogu NL-is viibitud perioodi vältel tegutsesid Baltimaades rahvuslikud võimuorganid. Just nemad võtsid 1990. aasta vastu otsuse NL-ist lahkuda. Kui selliselt pannakse kahtluse alla nõukogude võimu aegsete balti võimuorganite legitiimsus, tuleb tõstatada ka küsimus balti vabariikide iseseisvuse kuulutamise legitiimsusest.
Aprilli lõpul võttis Balti assamblee vastu pöördumise Venemaa parlamendile, kutsudes Venemaad üles tunnistama Baltimaade okupeerimist, seda hukka mõistma ja hüvitama põhjustatud kahjud. Balti riikide positsiooni jagavad mõned USA kongresmenid ja EL juhid, sealhulgas EL laienemisvolinik Günther Verheugen. Kolmapäeval tunnistas Läti presidendile Varia Vike-Freiberga'le saadetud kirjas Baltikumi okupeerimist USA president George Bush.
- Lenta.Ru