Poola Võitlev Solidaarsus kogub allkirju petitsioonile nõudega korraldada rahvusvaheline komisjon Smolenski lennukatastroofi uurimiseks. Kogutud on 400 tuhat allkirja.
Petitsioon on ingliskeelne, lugeda ja anda allkirja saab aadressil http://www.onepoland.eu/lang,e...
10. aprillil 2010 kukkus Smolenski juures alla lennuk, mille pardal oli hulk inimesi Poola eliidist eesotsas presidendiga. Sündmus kannab nime Katõn-2. Venelased on asja uurimisel rängalt hämanud, süvendades kahtlusi, et nad seegikord ise hävitasid Poola juhtkonna nagu aastal 1940 (Katõn.-1).
Poolakate sidemees Eestis Valeri Kalabugin on aidanud tuvastada näiteks seda, et lennukirusude juures kostnud laskusid sisaldav video on ehtne (filmimees tapeti juba 16. aprillil), lähemalt http://si.kongress.ee/eesti-in...
Allikas: Valeri Kalabugin
Kontakt:
11. aprillil Katõnis toimuvale mullu 10. aprillil toimunud lennukatastroofi ning 1940. aastal tuhandete Poola ohvitseride elu nõudnud massimõrva mälestusteenistusele sõidab Poola presidendikantselei kinnitusel president Bronisław Komorowski.
Seejuures osaleb mälestustseremoonial ka Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev.
Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasi NKVD maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asunud NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.
Mullu 10. aprillil toimus Smolenski lähedal aga lennukatastroof, mis nõudis Poola presidendi Lech Kaczyński ja veel 95 inimese elu. Riigipea ja tema kaaskond oli teel, et osaleda Katõni veresauna ohvrite mälestusteenitusel.
Õnnetuse asjaolud on tänaseni ebaselged, kuid Venemaa sõnul lasub vastutus õnnetuse eest täielikult poolakatel, kuna õnnetuse põhjustasid pilootide eksimused.
Varssavi on aga jaanuaris avaldatud aruannet kritiseerinud ning peaminister Donald Tusk on seda nimetanud vastuvõetamatuks. Poola on väitnud, et lennukeskus ei andnud Poola presidendilennuki pilootidele selgelt mõista, et keerulised ilmatingimused nõuavad mujal maandumist. Varsti peaks Varssavi avalikustama uue raporti.
Poolakad koguvad maailmast allkirju juhtkonna tapnud lennukatastroofi uurimisnõudele KOGUJA (17)
Kuumad uudised | 03 Apr 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1939. aasta 1. septembril tungisid Poolasse Saksamaa ja Slovakkia. Sama tahtis teha ka Leedu, kuid NLiit keelas selle ära ja andis Vilniuse piirkonna Leedule pidulikult hiljem ise üle.
Seega jagati Poola nelja riigi: Saksamaa, Slovakkia, Leedu ja NLiidu vahel. NLiit ja Leedu võtsid selle osa, mida nägi ette Antanti 1919. aasta Pariisi rahukonverentsi otsus piki Curzoni liini. See kinnitati ka 1943 aasta Teherani konverentsi otsusega, Poolale anti kompensatsiooniks Ida - Preisimaa alasid.
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobinguga said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta.
1939. aasta 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu. 31. märtsil sai Poola ka Inglismaa garantii.
1939. aasta märtsist septembrini saadeti Poolas 50 000 sakslast koonduslaagritesse, neist 15 000 hukkus.
Pärast Poola okupeerimist, läks 100 000 poolakat vabatahtlikena Saksa politseijõudude teenistusse.
1944. aasta Armija Krajowa ülestõus Varssavis lõppes sellega, et selle juhid eesotsas Bor - Komarovskiga jäid uskuma sakslaste väidet, et poolakate suurim vaenlane on mitte Saksamaa, vaid NLiit. See tõi kaasa Poola pagulasvalitsuse laialisaatmise Londonis ja Poola andmise Nliidu mõjusfääri. Poola pagulasjuht Sikorski oli juba 1943. aastal hukkunud lennuõnnetuses Gibraltari kohal, kui inglasest piloot äkki lennukist välja hüppas ja lennuk koos Sikorskiga Vahemerre kukkus. Päästelaevad korjasid inglise piloodi peagi üles.
Seega jagati Poola nelja riigi: Saksamaa, Slovakkia, Leedu ja NLiidu vahel. NLiit ja Leedu võtsid selle osa, mida nägi ette Antanti 1919. aasta Pariisi rahukonverentsi otsus piki Curzoni liini. See kinnitati ka 1943 aasta Teherani konverentsi otsusega, Poolale anti kompensatsiooniks Ida - Preisimaa alasid.
1938. aasta 29. septembri Müncheni sobinguga said ka Poola ja Ungari oma osa Tšehhoslovakkiast. Poola esitas nõude ka Lätile kuulunud Dvinski (Daugavpils) piirkonna kohta.
1939. aasta 25. märtsil alustas Poola ettevalmistusi sõjategevuseks Saksamaa vastu. 31. märtsil sai Poola ka Inglismaa garantii.
1939. aasta märtsist septembrini saadeti Poolas 50 000 sakslast koonduslaagritesse, neist 15 000 hukkus.
Pärast Poola okupeerimist, läks 100 000 poolakat vabatahtlikena Saksa politseijõudude teenistusse.
1944. aasta Armija Krajowa ülestõus Varssavis lõppes sellega, et selle juhid eesotsas Bor - Komarovskiga jäid uskuma sakslaste väidet, et poolakate suurim vaenlane on mitte Saksamaa, vaid NLiit. See tõi kaasa Poola pagulasvalitsuse laialisaatmise Londonis ja Poola andmise Nliidu mõjusfääri. Poola pagulasjuht Sikorski oli juba 1943. aastal hukkunud lennuõnnetuses Gibraltari kohal, kui inglasest piloot äkki lennukist välja hüppas ja lennuk koos Sikorskiga Vahemerre kukkus. Päästelaevad korjasid inglise piloodi peagi üles.
"Censorship reflects society's confidence in itself. It's the hallmark of an authoritarian regime."
You sound like a successful graduate of the kgb/fsb school at Minsk.
Too bad that your positions can't hold water without censorship.
You sound like a successful graduate of the kgb/fsb school at Minsk.
Too bad that your positions can't hold water without censorship.
"Censorship reflects society's lack of confidence in itself. It is a hallmark of an authoritarian regime."
Potter Stewart
Thanks. That sounds pretty good.
Unfortunately, it sounds equally good the other way around --
Censorship reflects society's confidence in itself. It's the hallmark of an authoritarian regime.
Potter Stewart
Thanks. That sounds pretty good.
Unfortunately, it sounds equally good the other way around --
Censorship reflects society's confidence in itself. It's the hallmark of an authoritarian regime.
Kuumad uudised
TRENDING
