Poolas käidud. Mängitud kaks kontserti Bialystoki linnas, Valgevene piiri lähedal (ca 40 km) . Linnas elab 350.000 elanikku. Enne II maailmasõda moodustasid juudid enamuse linna elanikonnast . Minu esimene kontsert oli linna peakatedraalis ,teine kontsert oli aga täiesti eriline, võiks isegi öelda, selliseid kokkusattumisi on elus üliharva , või siis kuulub see ulme valdkonda ja see on oreli enda lugu Kui käisin 1987 aastal Speyeris (suurim romaani stiilis ehitus(katedraal maailmas ja mängisin samas katedraalis teenistusel aastal 1989 orelil, mille peremees ja organist oli tookord Leo Krämer ning milline Jumalateenistus viidi läbi USA president Bush vanema ja teda saatva SLV kantsleri Helmut Kohli auks.Hiljem (1988-89) , täiendades end Leo Krämeri juures, harjutasin seal õhtuti ja öösiti sellel pillil, siis nüüd , 31 aastat hiljem ootas mind Bialystoki teises kontserdipaigas ees toosama, 5 manuaali ja 102 registriga (ca 8000 vilet) Saksa oreliehitaja Scherpf orel. Kui 2009 Speyeri toomkiriku organist Leo Krämer penisonile siirdus, otsustas tema järeltulijast organist asendada tolle pilli uuega, ja kuna soovijaid ivanale pillile oli palju , siis ei teadnud Leo Krämer, kuhu tema orel siis lõpuks viidi. Helistasin nüüd talle, tead Leo, ma annan kontserdi sinu pillil. Tal oli suur üllatus , kui sai teada , kus too pill nüüd asub. Muuseas, sel pillil on ka Eesti jaoks eriline tähtsus. Nimelt kirjutas Arvo Pärt peale emigreerumist Läände oma esimese heliteose , orelimissa "Annum per annum" 1980 aastal Speyeri katedraali 900- ks juubeliks ja selle teose esmaettekanne toimus just sellel Scherpf orelil Leo Krämeri poolt, mis nüüd asub Bialystokis. Kuulajaid oli Poolas mõlemal kontserdil väga palju. Kavas oli Bach, Liszt ja Uibo. Vaat selline lugu- orel rändab! Aga- kui istusin Leo Krämeriga paar aastat tagasi Speyeri katedraalis ja kuulasime seda uut orelit, lausus maestro- "See uus pill on kehvem , kui oli vana. Miks nad küll selle ära kinkisid? Olin tookord nõus ja olen ka täna.
Poolas käidud. Mängitud kaks kontserti Bialystoki linnas,... FB
Kultuur | 16 Jul 2019 | EWR OnlineEWR
Poolas käidud. Mängitud kaks kontserti Bialystoki linnas, Valgevene piiri lähedal (ca 40 km) . Linnas elab 350.000 elanikku. Enne II maailmasõda moodustasid juudid enamuse linna elanikonnast . Minu esimene kontsert oli linna peakatedraalis ,teine kontsert oli aga täiesti eriline, võiks isegi öelda, selliseid kokkusattumisi on elus üliharva , või siis kuulub see ulme valdkonda ja see on oreli enda lugu Kui käisin 1987 aastal Speyeris (suurim romaani stiilis ehitus(katedraal maailmas ja mängisin samas katedraalis teenistusel aastal 1989 orelil, mille peremees ja organist oli tookord Leo Krämer ning milline Jumalateenistus viidi läbi USA president Bush vanema ja teda saatva SLV kantsleri Helmut Kohli auks.Hiljem (1988-89) , täiendades end Leo Krämeri juures, harjutasin seal õhtuti ja öösiti sellel pillil, siis nüüd , 31 aastat hiljem ootas mind Bialystoki teises kontserdipaigas ees toosama, 5 manuaali ja 102 registriga (ca 8000 vilet) Saksa oreliehitaja Scherpf orel. Kui 2009 Speyeri toomkiriku organist Leo Krämer penisonile siirdus, otsustas tema järeltulijast organist asendada tolle pilli uuega, ja kuna soovijaid ivanale pillile oli palju , siis ei teadnud Leo Krämer, kuhu tema orel siis lõpuks viidi. Helistasin nüüd talle, tead Leo, ma annan kontserdi sinu pillil. Tal oli suur üllatus , kui sai teada , kus too pill nüüd asub. Muuseas, sel pillil on ka Eesti jaoks eriline tähtsus. Nimelt kirjutas Arvo Pärt peale emigreerumist Läände oma esimese heliteose , orelimissa "Annum per annum" 1980 aastal Speyeri katedraali 900- ks juubeliks ja selle teose esmaettekanne toimus just sellel Scherpf orelil Leo Krämeri poolt, mis nüüd asub Bialystokis. Kuulajaid oli Poolas mõlemal kontserdil väga palju. Kavas oli Bach, Liszt ja Uibo. Vaat selline lugu- orel rändab! Aga- kui istusin Leo Krämeriga paar aastat tagasi Speyeri katedraalis ja kuulasime seda uut orelit, lausus maestro- "See uus pill on kehvem , kui oli vana. Miks nad küll selle ära kinkisid? Olin tookord nõus ja olen ka täna.
Kultuur
TRENDING