Äsjasel EKKT kevadnäitusel Neilson Park Creative Centre'i kaunis kunstigaleriis osales 52 liiget mitmesuguses stiilis ja vormis valminud töödega. Avaras galeriis mõjusid eesti kunstnike tööd imponeerivamalt ja tõid esile kultuurivara, mida meie ühiskond on loonud ja mille loomist ta näib jätkavat.

Eesti kunstnikkond viljeleb erinevaid zhanreid ja igal alal on neid, kes just nendele või teistele värvidele ja materjalidele on pühendunud ja kelle loov vaim teostab end just talle omaseks saanud vormides. Äsjase näitusega on liikmeskond arvuliselt jällegi suurenenud ja just noored on kujutavale kunstile lähenenud, pühendunud teadlikumale väljaõppele ja tunnevad, et kuuluvad eesti kunstnike perre. Skulptuure oli mitu. Tarmo Auni metallskulptuurid näitasid üha suuremaid mõõtmeid ja leidlikumaid lahendusi („Lady ja vihmavari“ ja „Jääl tantsija“). Jaan Joot'ilt oli klaasi ja tina kompositsioon, Otto Rannamäelt puidust tuleleek ja kahe looma skulptuurid talle omases viimistletud detailsuses. Skulptuuri-ilmelineline oli ka Peeter Sepa Peko skulptuur riituslike küünaldega. Metallkompositsiooni „Pugilisti unelm“ autoriks oli Elmar Gelzins.

Enamuses esitletud töödes olid kunstnikud kasutanud akvarelli. Noor Erika Agur oli kasutanud tiitlita akvarelli ja realistlikku õlimaali mesilastega; Ene Falkenbergilt oli väljas akt (õli), Helen Gelzins'ilt akrüülmaal „Promenaad“ ja õhuline, meeleoluline „Kevade“; Walter Jäägerilt nägemuslik töö ehavalguse vormidest; Valve Jaamulilt kaks õlimaali, üks liiliatest ja teine lõõmavast päikeseloojangust Muskokas; Viivi Jaanimäelt akrüülmaal „Sügis“; Viive Anton Jaasonilt „Hommik rannikul“. Seal rannikul on viibinud ka Jaak Järve, maalides akrüülmaali Cape Bretonist. Lia Kaljurand esitles segatehnilist aktimaali „Kotamaa II“.

Marjut Karu-Nousiaiselt oli pastellmaal „Mälestused“ vanaema portreena ning maastikumaal „Uplands“; Peeter Kaupsilt tehniliselt viimistletud ja läbitunnetusega loodud akvarellid sügisestest paplitest ja „Läänetuul“. Linda Landre oli toonud eesti kujutavasse kunsti päevapoliitilise Afganistani rahva abistamiskonvoi sealses mäestikus ja kontrastiks sellele töö kevadlilledest. Abel Lee esines suuremõõdulise monotüüpiaga „Üksinda“, mille koloriit juba mõjub nukrust sisendavalt. Villem Leppikult nägime naivistlikku akrüülmaali; Erich Lokbikilt õlimaale maastikuvormidest. Walter Lood oli esindatud kahe õlimaaliga. Eha Luigelt oli õlimaal „Edwards Gardens“, kus freskolik alus on andnud aegumise ilme ja mõnetise sügavuse.

Uue väljendusvõimaluse on andnud arvutikunst. Peeter Mällo „Talv St. Birgittas“, Peter Maricgu „Unelm“ ja „Uuestisünd“ on suurepärased näited kõnealustest võimalustest. Kaks õlimaali oli Linda Malmgrenilt. Hans Moks oli oma teoses lahendanud omapäraselt rahvaliku laulu „Raha paneb rattad käima“ teema . Olja Müller esitles kaht maastikku Ontario loodusest. Harry Nurmetilt oli kaks akvarelli, koduõuest kukega ja maastik kahe eesti männiga. Noor kunstnik Reet Paldrock peitis akti lilledega. Elva Palolt oli noor, tulevikumõtetega hokimängija; Selma Pihelilt akvarell „Võit ristil“; Vambola Pihelilt õlimaalt „Alaska jääliustik“; Riho Pildilt õlimaal „Suvila metsas“; Ted Põdralt tugevais värvides akrüülmaal aasia maskist; Jüri Punnolt kaks segatehnilist hästiviimistletud maali „Harmoonia otsingul“ ja „Valgus ning vari“; Arville Puströmilt õlimaalid „Kuuvalgus“ ja bukett kevadlilli, mis külastajaid võlus. Anne Remmelilt oli kaks segatehnilist tööd, üks jää formatsioonidega ja „Kalju nägu“; Arne Roosmanilt õlimaalid Zürichi vaadetega omapäraseis, neile vastavalt tehtud raamidega. Hiljuti EKKT-ga liitunud Kristina Rootsilt oli pastellkriitidega loodud terviklik kompositsioon küünaldest; Hugo V. Silberbergilt pliiatsijoonistus „Aurumasin“, kus väga detailselt oli kirjeldatud masinavärki. Noorimalt eesti kunstnikult Jennifer Simmonsilt oli segatehniline töö „Vanaema vaim“ ja tiitlita pliiatsijoonistus.

Johannes Tanner esines akrüülmaaliga „Punane ring“; Malle Taylor akvarellidega „Punased moonid“ ja „Vari jõel“. Osvald Timmaselt oli kaks talle omases stiilis maastikuvormi „Koht Oro rannas“ ja „Põhjamaine üksindus“; Anne Torilt akrüülmaal „Suvine tool“; Hilda Truuperelt akvarell karjamaal sööva lehmaga, Juta H. Tuulelt akvarell „Kevad“; Monika Uesson-Talpakult kaks akrüülmaali, „Metsarada“ ja vaade farmile, kus tähelepanu leidis goyalik pintslitõmme.

Ants Erik Vomm esines õlipastell-maalidega „Esinejad“ ja „Kõnnitee teatrireklaamiga“; Benita Vomm kahe pastellmaaliga — õhuliselt kerge kevadine vaade ja pilt Scugogi järvele. Punkti pani näitusele Mai R. Vomm-Järve õlimaaliga „Kevade“ ja näituse ühe kaalukama tööga „Ürjo Kareda portree“, milles kunstnik toob esile tuntud eesti ja Toronto kultuuri-isiku suuruse ja tähenduse.

Selline jalutuskäik läbi galeriiruumi, mis võimaldas silmadel nautida värve ja vorme, avamaks paljude kunstnike tööde sisu ja ilu, oli siiski rohkem kui vaid jalutuskäik. See oli osasaamine paljude loojaisiksuste rikkusest, mille mõistmine rikastab elu.

Eestlased Kanadas

TRENDING