Rahvastikuministri büroo andmeil on pärast taasiseseisvumist Eestist lahkunud umbes 40 000 inimest ehk kolm protsenti rahvastikust.

Väljarände teema oli arutlusel minister Palo, Läti sotsiaalse integratsiooni minister Oskars Kastensi ning Leedu rahvusvähemuste ja välismaal elavate leedukate ameti peadirektori Antanas Petrauskase reedesel mitteametlikul kohtumisel.

Rahvastikuministri büroo andmeil on pärast taasiseseisvumist Leedust näiteks lahkunud 10 protsenti elanikkonnast ehk 400 000 inimest ja Lätist viis protsenti ehk 120 000 inimest.

Kohtumisel peeti oluliseks oma keele ja kultuuri toetamist väljaspool kodumaad elavate rahvuskaaslaste seas, ütles rahvastikuministri pressinõunik Olga Šlõk.

Teine Balti riikide ühine valdkond puudutab rahvussuhteid. Lätis moodustavad rahvusvähemused 41 protsenti elanikkonnast, Leedus 17 protsenti ning Eestis 33 protsenti.

«Seetõttu on integratsioonialaste kogemuste vahetamine Balti riikide jaoks väga oluline,» märkis Šlõk.

Leedu rahvusvähemuste ja välismaal elavate leedulaste ameti peadirektor Antanas Petrauskas kutsus oma kolleege septembris Vilniuses toimuvale konverentsile. Konverents keskendub riigikeele ja vähemusrahvuste keelte staatusele ühiskonnas.

Märkmed: