Eesti Maja suur saal oli tihedalt täidetud laudadega, millel ilutsesid kooriliikmete poolt valmistatud võileibade kuhjad ning vaasid peruu liiliate ja õrnade kaseurbadega kooriliikme Juta Silmbergi hoolitsusel. Saali seintel oli arvukalt suuri paberist nartsissiõisi kooriliikme Piret Komi poolt ning lilli ja kunstlilli jätkus ohtralt lava servadelegi. Toronto Eesti Maja paiguti kõledavõitu saal mõjus soojalt kodusena, eriti pärast küünalde süütamist laudadel.
Peoõhtu avas koori esinaine Rutt Veskimets lõbusa sissejuhatava sõnavõtuga. Ta mainis, et kuna sel aastal koori esinemine lükkus veebruarilt märtsikuule, siis need, kes parema istekoha lootuses tulid oma magamiskottidega juba veebruaris Eesti Maja ukse taha, pidid seal kaua ootama. Pööripäeva mõistet võib mitutpidi pöörata, kuid seekord mõistame selle all siiski vaid aastaaja vahetust kevadesse, kuigi talvised ilmad tundusid sel aastal soojemana. Tiina Kiik ja Enno Agur saatsid akordionidel ühislaulu „Ma tahaksin kodus olla”.
Koori esinemise eel tutvustas Rutt Veskimets humoorikalt iga järgnenud laulu. Kõlasid Anti Marguste „Rahvas kord sai laulule”, rahvalaul „Ilutegija” Herman Kännu viisil ning rahvalaul ja -viis „Meie elu” A. Männiku seades, kusjuures tutvustaja kasutas juhust, et lõbusalt nöökida meie endist ajalehte „Meie Elu” nime kokkusattuvuse tõttu laulu pealkirjaga. Ta lisas, et „Vaba Eestlase” nimega laulu nad ühestki lauluraamatust ei leidnud.
Kavas oli veel rahvatantsuviis „Sirjelind” Roman Toi seades ja rahvalaul „Viru lugu” Veljo Tormise seades. Koori juhatas selle energiline ja kõrgelt hinnatud kauaaegne dirigent Margit Viia–Maiste.
Seejärel lahkusid koori naislauljad lavalt, jättes sinna mehed — kaks tenorit ja viis bassi, kes esitasid vapralt ja kiiduväärselt kaks pala: rahvalaulu „Me oleme mehed” R. Ritsingu seades ja A. Kollin /rahvaviisi „Kingsepa polka” A. Marguste seades, mida saatis klaveril koorijuht.
Seejärel esitas külalissolist Tiina Kiik akordionil popurrii eri rahvaste viisidest „Ringreis ümber maailma”. Tiina tutvustas ise oma viise, tehes seda väga sobivalt ja meeldivalt ning kutsudes ka publikut kaasa laulma. Lõpuks kutsus ta oma venna Martini lavale noodi keeramiseks, aga see oli vist kavalalt ette plaanitud, kuna peagi jooksis lavale ka koorijuht Margit soome rahvarõivas, pildudes mängijaile vett vaskse leiliviskamise kulbiga. Nalja kui palju! Tiina nauditav esinemine pälvis kuulajailt kestva aplausi. Teise vaheaja kestel varustasid pidulised end iseteeninduse korras kohvi, saia ja õunakookidega, ning kellel õnne oli, tõi ära ka oma loteriivõidu. Esimeseks võiduks oli väärtuslik sõrmus, mille annetas Olaf Sõrra. Teise vaheaja lõpetas ühislaul akordionide saatel.
Eeskava kolmandat osa alustasid koori naishääled, esitades rahvalaulu „Vares, vaga linnukene” Veljo Tormise seades, mille kestel koori naisliikmed saali laudade vahelt lavale sammusid, ning rahvaluule ja -viisi „Ringmängulaul” Heino Kaljuste seades.
Naisansambel koosseisus: Ingrid Silm, Eve Jomm, Anu Sepp ja Kersti–Lii Kuutan, esitas rahvaluule ja -viisi „Saja, lumi” A. Ridali seades, mille klaverisaade oli Rutt Veskimetsalt. Lõpuks esitas Estonia koor veel täiskoosseisus kolm rahvalaulu ja -viisi seadet: R. Pätsi „Jaan läeb jaanitulele”; A. Pruuli „Igalühel oma pill”, mida saatis akordionil Tiina Kiik, ja A. Kapi „Üles”.
Publiku ja Roman Toi soovil esitas koor lisapalaks „Kangakudumise laulu”, misjärel jagati lilli koorijuhile, koori esinaisele ja külalissolistile.
Koori esinemine oli algusest lõpuni väga nauditav, akordid puhtad, pianissimod nauditavad, dünaamika paindlik ja kuulekas dirigendi juhatusele. Publikule meeldis kogu eeskava, mis ilmnes kestvas aplausis igale laulule. Näis, et publik oli üldse rahul kõigega, mida Pööripäeva Pidu sel õhtul pakkus. Koduselt hubane tunne valdas meeli. Poleks ime, kui Estonia Koori esinemine ka järgmisel varakevadel täidaks Eesti Maja suure saali seinast seinani.