Heiki Suurkask
Iraagis on hukkunud 379 ameeriklast, 52 britti ja veel kolm liitlasriikide sõdurit
Saddam Husseini toetajate lubatud vastupanupäev oli oodatust vaiksem

Kummituslikult peidus viibivale Saddam Husseinile lojaalsed võitlejad on Iraagis toonud uuesti käiku miini- ja raketiheitjad ning stiihilised rünnakud ameeriklaste vastu on asendumas organiseeritud tegevusega.

Möödunud pühapäev oli USA sõjalise okupatsiooni üks ohvriterohkemaid päevi Iraagis – alla tulistati USA helikopter, tulevahetuses Bagdadi turul said haavata ka Eesti sõdurid, tulistamine jätkus ka Saddami kodulinnas Tikritis.

Samal ajal ootasid iraaklased sel päeval veelgi rängemat lööki ameeriklaste vastu, sest eelnevalt oli 2. november kuulutatud vastupanupäevaks. Hirmunud vanemad käskisid lastel kodus püsida ja püüdsid ka ise plahvatusohtlikest paikadest eemale hoida. Bagdadis levitati Saddami juhitava põrandaaluse Baathi partei lendlehti, milles kutsuti üles samaaegsele üldstreigile, kuid niigi purustatud majandusega riigis jäi võimaliku streigi mõju siiski olematuks.


Rünnakud ägenevad

Vastupanupäevaga aga rünnakud ei piirdunud, viimasel ajal on ameeriklasi ja liitlasväe sõdureid rünnatud juba keskmiselt 33 korda päevas, vahepeal peidus hoitud raskerelvad on aga võetud uuesti kasutusele.

Esmaspäeval tabas üks kolmest mürsust Kesk-Bagdadis korda tagava 2. soomustatud ratsaväerügemendi baasi, eile tulistati mürskudega Bagdadi kesklinnas loodud nn rohelist tsooni, kus asuvad okupatsioonivõimu asutused.

Eilsete mürsurünnakute eel otsustas oma diplomaadid riigist välja tõmmata USA üks veendunumaid liitlasi Hispaania.

Kesk-Iraaki sõjaliselt haldav Poola oma diplomaate praegu ära tuua ei kavatse. Rahutumaks on olukord muutunud ka šiiitlikus Lõuna-Iraagis, kuna Basras hukkus eile üks Briti merejalaväe kapral.

Eilse seisuga on Iraagi sõja ja okupatsiooni käigus hukkunud 379 ameeriklast, 52 britti ja veel kolm liitlasriikide sõdurit.

Viirastuslik diktaator

“Saddam on viirastus,” kuulutas hiljaaegu grafiti tema kodulinna Tikriti hooneseinal. Kuigi tema ellujäämise või hukkumise kohta USA kevadise pommirahe all pole mingisuguseid tõendeid, on liidri peiduspüsimine kasvatanud veelgi tema toetajaskonda talle lojaalses nn sunniitlikus kolmnurgas Bagdadist loodes.

25 miljonit dollarit on ameeriklased lubanud Husseini väljaandjale, kuid eksdiktaatorit tabada pole ikka suudetud. USA varasuvised oletused, et iga kahe tunni tagant asukohta vahetava Husseini tabamine on vaid päevade küsimus, on jäänud katteta lubaduseks.

Sõduritele kaasa antud kaardipakil kujutatud Iraagi 55 endisest tippjuhist on tabatud 39, ülejäänud on aga ilmselt kindlalt põranda alla peitunud, valmistades ameeriklastele järjest enam peavalu. Peaaegu kõik nad on ise pärit Tikriti lähikonnast.

Eelmisel nädalal käisid mõned Tikriti klannivanemad läbirääkimistel USA esindajatega, kinnitades, et nad ei toeta terroriste. Samas ütles Tikriti ülikooli kunstiprofessor Mahmud Yassin: “Kuid ma olen ka selle vastu, et ameeriklased ähvardavad meid relvadega, meie väärikusel trampides.”

Eelmiste nädalate haarangutes on ameeriklased Tikriti ümbruskonnas võtnud kinni ligi tuhat inimest, kellelt üritati saada infot Saddami asukoha kohta, enamik neist tuli aga hiljem vabaks lasta kui asjasse puutumatud.
USA on seni püüdnud rajada oma võimu Iraagis just hõimuvanematele, kellel arvatakse kohalikus ühiskonnas suurt mõju olevat. Seni on need olnud ka nõus koostööd tegema.

Sotsialismieksperimendist väljuvas Iraagis on aga traditsioonilised struktuurid tunduvalt nõr-genenud, märgatavalt suuremat abi on osutanud kurdide ja šiiitide mõjukad väepealikud ja usujuhid.

Märkmed: