28. juuli 2017
Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence ja president Donald Trump. | FOTO: Scanpix
http://arvamus.postimees.ee/41...
Politsei on Eestis nii viisakas ja usin inimeste teavitaja, et kohati võib jääda mulje, justkui oleks Ameerika Ühendriikide asepresidendi Mike Pence’i külaskäigu peamine sisu see, et mõnel Tallinna tänaval muutub liikluskorraldus ja näiteks Mõisakülas võidakse mõnelt autojuhilt dokumente küsida.
USA asepresidendi visiiti pole aga kindlasti korraldatud selleks, et lõbustada ja ergutada puhkuselainetel tallinlasi mõõdukate munitsipaalebamugavuste ja turvaetendustega (lisaks ELi eesistumisele) – need on lihtsalt tasuta kaasaanded. Tõsisemaid küsimusi tuleb esitada kaitsekoostöö ja majandussuhete kohta ning loomulikult on igal säärasel külaskäigul ka sümboolne tähendus, mida diplomaadid luua oskavad.
Praegusel juhul on tõenäoliselt põnevaim küsimus, mida peetakse silmas rääkides majandussuhetest, sest seegi võib olla seotud riigikaitsega. Üks Eesti ootustest kaitsekoostöös on vägagi selge. Vajame keskmaa õhutõrjet. NATO põhimõte on, et igaüks teeb ära talle jõukohase osa ja üksteise võimekusi täiendatakse. Õhutõrjerakettide toomine Eestisse parandaks märkimisväärselt heidutust ja selle saamise nimel on läbirääkimisi peetud juba aastaid.
Üldjoontes pole midagi valet peaminister Ratase nendingus, et majanduslikud suhted «Eesti ja USA vahel võiksid olla veel tihedamad, kui need on täna» – võiksid muidugi ja kaubavahetuse maht on mõnel varasemal aastal olnud ka märksa suurem kui praegu. Mida see tõdemus aga sellise kohtumise raames tegelikult tähendab ja mida täpsemalt arutatakse, tuleb ajakirjanikel kindlasti asjaosalistelt küsida.
Kas jutt on näiteks mingitest spetsiifilistest riigiga seotud hangetest? Eesti jaoks on USA maikuu seisuga tähtsuselt kaheksas kaupade ekspordi sihtmaa (mais 34 mln eurot, kolm protsenti Eesti koguekspordist – mitme aasta lõikes kolm kuni seitse protsenti). Eesti kogu kaupade impordist on Ameerika Ühendriikide osa aga olnud ühe protsendi kandis juba pikki aastaid ja väikesed üleshüpped on osaliselt seostatavad üksikute suuremate hangetega.
Võib tunduda meile endalegi üllatav, ent Eesti üldisele kaubanduspuudujäägile vaatamata on meie kaupade vahetuse bilanss Ameerika Ühendriikidega pikki aastaid olnud Eesti kasuks. Tõsi, pannes kaubanduspildile juurde teenused ja USAst pärit hargmaiste ettevõtete toodangu, on pilt teine, ent impordi/ekspordi proportsioonide mõttes USAga sarnaneb väike Eesti Saksamaaga. Meile endilegi üllatuseks.
Trumpi administratsiooni käekirja juurde kuulub välisvisiitidelt tellimuste toomine Ameerika tööstusele. Kuna tavaliste tarbekaupade ja nende vahetusega saavad nii Eestis kui ka Ameerikas äriinimesed hakkama poliitikute abita, ootame põnevusega sõnumeid nii kaitsekoostöö kui ka TTIPi arengute kohta.
