Valetan, kui ütlen, et olen immigrantide suhtes ükskõikne. Tegelikult palun oma ateistlikul moel jumalat ja loodan südamest, et Eesti ei pea kunagi silmitsi seisma moslemiriikidest sisserännanute põhjustatud probleemidega, mis just praegu Euroopas eriti aktuaalsed on, kirjutab varem Rootsis, kuid praegu Eestis elav Postimehe lugeja Marit Hermann.


Rootsis elavad moslemid Foto: Scanpix

Kuna ma ise olen tihedalt Rootsiga seotud, siis kasutan võimalust ja kirjutan teemast huvitatutele sellest, kuidas multikulti kohalikku ühiskonda rikastab. Lugejal on võimalus nõustuda, vastu vaielda ja teemat omapoolsete kommentaaridega täiendada.

Pean ennast heaks ja kaastundlikuks inimeseks, kuid sellele vaatamata annaksin kindlasti oma poolthääle seadusele, mis kätkeb sisserännu olulist piiramist ELi kolmandatest riikidest. Paberil väga õilis mõte humaansusest ja sellest, kuidas me (Euroopa Liit) peame aitama kõiki abivajajaid, et kõik inimesed saaksid elada inimväärikat elu, kahjuks reaalsuses ei toimi. Ei toimi sellepärast, et moslemiriikidest pärit kodanikud on tulnud Euroopasse täiesti teistsuguste uskumuste ja arusaamadega, mida muuta on keeruline.

Olgem ausad, tegelikult on see pea võimatu eesmärk. Kuidas teie, kes te ütlete, et teil pole midagi sisserändajate vastu, reageerite, kui ühel heal päeval on teie naabriks suur moslemiperekond, kelle pojad teie tütart piiravad ja hooraks kutsuvad! Valge naine on ju hoor ja vägistamiseks sobiv materjal – seda on rõhutanud mitmed moslemist vägistajad. Olen korduvalt kuulnud moslemitelt endilt, kuidas juba väikestele moslemipoistele räägitakse, et eurooplannad on kergete elukommetega ja nad sobivad vaid üheks asjaks.

Vägistamised

Rootsis toimuvad grupivägistamised ja ohvriteks on Rootsi naised. Naisi on meelitatud isegi asüülitaotlejate varjupaikadesse ja seal on toime pandud eriti jõhkrad grupiviisilised vägistamised, mis kestavad tunde. Ka tõik ise, et oma jumalat õigesti teenides pääseb pärast surma neitsite juurde õndsusesse, näitab suhtumist naisesse kui alamasse, kelle põhiülesanne on mehe seksuaalsete vajaduste rahuldamine.

Kahjuks pole Rootsi saabunud asüülitaotleja poolt sooritatud seksuaalkuritegu automaatselt põhjuseks taotluse tagasilükkamiseks. Karistused süüdlastele on muidugi naeruväärsed. On olnud juhtumeid, kus ohver ise või tema vanemad on meedias juhtunut kommenteerides öelnud, et ei süüdista vägistajaid, kuna teo toimepanijad on tulnud sõjapiirkonnast ja palju üle elanud. Kas teie suudaksite sama mõistvat suhtumist üles näidata?

Rootslased kardavad meeletult rassismisüüdistusi ja seda, et neid natsiks võidakse kutsuda. Rootsi meedias (peavoolumeedia, mida enamik rootsalasi iga päev tarbib) püütakse igati varjata kurjategijate identiteeti, kui tegemist on sisserändajaga. Mitte mingil juhul ei tohi märkida, et tegu on näiteks Süüriast pärit Mohammadiga, sest siis loetakse selline info kohe viha õhutamiseks ühe rahvusgrupi vastu ja artikli avaldanud ajaleht saab kaela rassismisüüdistuse. Nii palju siis sõnavabadusest Rootsi riigis! Räägitakse ajakirjanduslikust eetikast. Millegipärast ei kehti see kirjutamata seadus põlisrootslaste kohta.

Noored moslemid Rootsis. Foto Scanpix

Kohtulikult karistada saad juba selle eest, kui üritad mõnd näiteks bussis märatsevat kampa korrale kutsuda ja üle sinu huulte lipsab raevuhoos lause stiilis «Kuradi moslemid!». Võid kindel olla, et süüdi ei mõisteta nugadega vehkinud Abduli ja Amiri, vaid sind ennast, sest sa oled ju vaenuõhutaja. Rootsi meedia on nii kallutatud, kui üldse olla saab ja see tundub enamikule inimestele, kellele neid lugusid rääkinud olen, täiesti uskumatu – Rootsi on ju demokraatlik riik.

Piiratud sõnavabadus

Paraku on peavoolumeedia vaid poliitikute ja arvamusliidrite käepikendus. Kõigile neile, kes julgevad sellise tundliku teema, nagu seda on ekstreemne massisisseränne (selle sõna kasutamise eest saaksin Rootsis kindlasti nn erikoheldud), vastu sõna võtta, saab osaks avalik hukkamõist. Inimesed kaotavad seetõttu oma töökohti ja neid sõimatakse natsideks.

Hiljuti oli juhtum, kui üks ajakirjanik vallandati ajalehest Expressen (midagi meie Õhtulehe sarnast), sest ta julges islami vastu välja astuda (mees ütles otse, et just islam on see, mis on suurema osa maailmas toimepandava terrori ühisnimetaja). Lisaks lõpetas temaga koostöö kirjastus ja ka uuest töökohast sai ta peagi sule sappa, kui selgus, et mees oli lõunatanud (veel) põlu all oleva migratsioonivastase partei Sverigedemokraterna liikmega. Loomulikult on meest ähvardatud ka tappa.

Vaid üks Rootsi partei – Sverigedemokraterna, julgeb sellele lauslollusele vastu hakata. Suuresti tänu tulistamistele Kopenhaagenis ja Pariisis, on viimaks ometi ka rootslaste seas hakanud vaikselt, aga kindlalt, tõusma nende inimeste arv, kes on aru saanud, et see, mis praegu Rootsis tänu immigrantidele toimub, on ületanud igasugused normaalsuse piirid.

Rootsi äärmiselt lahke migratsioonipoliitika on teinud suure ja pöördumatu karuteene haridussüsteemile. Mõnus on kiruda Eesti kooli, mida paljud peavad nõukaaja jäänukiks. Ometi tulid meie tublid koolinoored PISA-testis kaheksandaks, samal ajal kui Rootsi oli nimekirjas langenud nagu telliskivi drastiliselt 38. kohale. Kuigi Rootsi meedias räägiti paaniliselt pärast tulemuste avaldamist katastroofist haridussüsteemis, et näinud ma ühtegi debatti peavoolumeedias, kus oleks ausalt arutletud tegelikest ülihalbade testitulemuste põhjustest. Rootsi haridusspetsialistid kirjutasid üksteise võidu õpetajate kehvast haridustasemest, eripedagoogide puudusest, koolipsühholoogide vähesusest jms, kuid vastavasisulistes kommentaariumides öeldi välja karm tõde. Kuidas saab häid tulemusi loota, kui klassides on palju õpilasi, kes ei oska isegi rootsi keeles kirjutada ega lugeda? Olematust distsipliinist pole üldse mõtet rääkida ja lapsi korrale kutsuda ka ei või.


Mošee Stockholmis. Foto: Scanpix

Mõju Euroopale

Rootsi vastutustundetu sisserännupoliitika mõjutab tervet Euroopat, kuna riik on lubanud vastu võtta kõik Süüria sõjapõgenikud, kes suudavad end Rootsi pinnale smugeldada. Kohalik migratsiooniamet on üleujutatud asüülitaotlejatega, kes kõik väidavad, et nad on tulnud otse sõjast. Tegelikult piisab selle väite kinnitamiseks vaid araabia, kurdi, armeenia või mõne muu antud piirkonnas räägitava keele oskamisest. Mingeid dokumente enamikul, väidetavalt Süüriast tulnutel, enamasti esitada pole. Need visatakse lihtsalt ära.

Kuidas on aga võimalik läbi nii mitme riigi Süüriast Rootsi rännata ilma isikut tõendavat dokumenti omamata? Kõik see viitab ilmselgele valetamisele ja teadlikule dokumentide hävitamisele Rootsi jõudes. Kuidas on võimalik tõestada, et inimene just Süüriast tuleb, kui ta oma identiteeti tõestada ei suuda, see ei oma Rootsi ametnike silmist tähtsust. Kui tulija ütleb, et saabus sõjapiirkonnast, ka vaatamata asjaolule, et nii mõnigi neist kannab mitmesajaeurost jopet ja omab uusimaid tehnikavidinaid, siis sõjast ta ka tuleb. Ja nii imbuvadki (ei, tegelikult ei imbu, sest Rootsi valitsus ju lausa kutsub) moslemid, kelle tegelikku tausta teab vaid Allah oma neitsitega, meie naaberriiki oma kultuuriga «rikastama».

Kui palju neist dokumentideta tegelastest on abivajavad sõjaohvrid, kui paljud neist on «õiget» keelt rääkivad nn turistid riikidest, kus sõjategevust ei toimu (ka lääneriikidest) ja millisel hulgal on Rootsi tänu oma vildakale ja kontrollimatule asüülipoliitikale lahkelt oma pinnale terroriste, pätte ja mõrvareid kutsunud, näitab aeg.

Sellest, kui lihtne on ISISe liikmetel end Rootsis sisse seada olnud, räägivad ka mitmed terroriorganisatsiooniga seotud liikmed. Rootsis räägitakse aga ka sellest, kuidas ISISega liitunud rootslasi (kes tegelikult ei ole enamasti rootslased, aga nii on poliitiliselt korrektne öelda) koju tagasi kutsuda ja neid psühholoogide abiga taas ühiskonda sulandada.

Hiljuti oli debatt Rootsi rahvustelevisioonis, kus üks osapooltest arvas, et ISISe ridadega liitunutelt tuleks Rootsi kodakondsus ära võtta. Tundub üsna loogiline eks! Tõsi on see, et mitte üksi teine saates kaasa löönud osapool ei toetanud seda mõtet, sest arvati, et inimeselt kodakondsuse äravõtmine on ju ülim karistus ja seda teha ei tohi. Küll aga on okei võidelda vägivaldse islamiriigi eest võõral maal, raiuda maha päid, vägistada... Poliitkorrektsed väitlejad rääkisid karmi karistamise asemel hoopis sellest, et Rootsi on neid inimesi valesti integreerinud ja Süüriast naasnutele on vaja psühholoogilist nõustamist. Olukorra tõsidusest räägib see, et naaberriigid Soome ja Norra kaaluvad passikontrolli sisseviimist Rootsiga.

Politsei kardab

Rootsis on sadakond piirkonda, kuhu politsei oma jalga enam tõsta ei julge. Paljudes Rootsi moslemitega «rikastatud» eeslinnades on autode põletamised ja jõukude kuriteod igapäevased nähtused. Koolivaheajal põletati Göteborgis usinasti autosid ja pole raske arvata, kes tulevärgi taga olid.

Inimesed on hirmul ja ei julge kurikaelte vastu tunnistusi anda, sest kardetakse kättemaksu. Keegi ei taha riskida omaenda või lähedaste eludega ja nii on ka politsei ning uurijate töö tihti ummikusse jooksnud. Kuigi avalik statistika puudub, on nii mõnigi erruläinud politseiülem või ametnik rääkinud, mis näoga enamasti kuritegude sooritaja on. Ja see pole Kalle!

Meediaväljaanded teevad loomulikult ringkaitset ja väidavad, et info kuriteo sooritanu etnilise päritolu, religioosse kuuluvuse jms kohta pole relevantne. Twitteris on näha, kuidas inimesed järjekordsele uusrootslase poolt toime pandud kuriteole tormiliselt reageerivad. Ka Eesti meedias kajastatud artikkel grupivägistamise kohta Viking Line`i laeval tekitas põlisrootslastes suure pahameeletormi. Rootsi päevalehed kirjutasid aga rõõmsas üksmeeles, et tegu oli rootslastega. Õnneks on olemas ka internetilehekülgi, kus kirjutatakse asjadest õigete nimedega.

Hiljuti ilmus lugu sellest, kuidas üks vihane varahommikul magada sooviv Svensson filmis ja riputas oma Facebook`i kontole üles imaami valju palvelekutsungi ja lisas sinna teksti sõnadega, et see (imaami hääl) kõlab nagu eeslil, keda kõhtu taotakse. Kümmekonna minutiga oli mehe majaesine täis vihaseid moslemeid, kes ähvardasid teda tappa.

Mis oleks juhtunud, kui politsei poleks õigel ajal saabunud, teab vaid Allah. Muideks, meest ähvardas viha õhutamise eest kohtulik karistus, kuid õnneks seekord tüübil vedas. Veidi hiljem lugesin, kuidas veebruari alguses levitati Knivsta kommuunis ISISt pooldavaid lendlehti, mis kutsusid üles hävitama uskmatuid. Kohus otsustas, et tegemist ei ole mittemoslemite vastu suunatud massimõrvale ärgitamise ega viha õhutamisega rahvusgrupi vastu.

Rootsi migratsiooniamet

Ahjaa, üks uskumatuna tunduv lugu paljudest omasarnastest veel – hiljuti keelas üks migratsiooniametile tõlke vahendav ettevõte oma töötajatel ära ristide kandmise. Põhjenduseks toodi asjaolu, et see religioosset eelistust demonstreeriv ususümbol on tekitanud asüülitaotlejates pahameelt – ametnikud näitavat sellega oma suhtumist moslemitesse ja pidavat kristlust islamist tähtsamaks. Hullumeelne, kas pole? Milliseid tundeid tekitavad aga burkat ja pearätte kandvad rootslaseks saada ihaldajad tõlkijale, ei lähe Rootsimaal paraku enam kellelegi korda. Õnneks tühistas tõlkebüroo napaka seaduse pärast seda, kui uudis meediasse jõudis.

Muide, Rootsi migratsiooniamet on teinud korteriturul puhta töö – noored põlisrootslased ei saa vanematekodust lahkuda, sest pole kuhugi kolida. Aga see polegi hetkel oluline, sest eelisjärjekorras paigutatakse uutesse korteritesse pirtsakad (harvad pole näited, mil nõutakse aina suuremat ja mugavamat pinda, paremat asukohta, rahvustoitu, ilmastikku jne) asüülitaotlejad ning nendele peagi järgnevad naised, lapsed, onud, tädid jne, jne.

Samal teemal võib multikulti rikastavatest mõjudest jätkata lõputult.

Mul ei ole kivist süda – kaastunne on mulle kui valgele Euroopa naisele sünnipäraselt emapiimaga kaasa antud. Siiski saavad eestlasele omane kaine talupojamõistus kombineeritult meie rahva võõrakartusega, võitu õhinapõhisest vajadusest tervet maailma päästa. Head kavatsused võivad halvasti lõppeda, vaatamata sellele, et üks eestimaine minister oma valimiskampaanias Põhjamaid eriti ihaldusväärse pruudina näidata püüdis.

Marit Hermann, Toomas Randlo ajakirjanik

Märkmed: